eestimaise džässi lugu, oli neid 32, millest 13 olid hotellide restoranid, kus stabiilseid tantsuorkestreid ei peetud (Hovi 2002: 21, 22). See arv on meile küllaltki tähtis, võimaldades hinnata džässi populaarsust restoranipubliku hulgas lihtsa valemi abil: restoranide üldarv (32) miinus hotellirestoranide arv (13) võrdub tantsumuusikat kasutanud restoranide arv (19). Lahutades sellest arvust džässbändidega restoranide arvu (Mutsu andmeil 12), on tulemuseks rahvalikumat tantsu-/meeleolumuusikat kasutanud restoranide arv (19-12=7). Nende arvude suhe (12:7) on aga üsnagi täpne populaarsuse näitaja. Arvestada tuleb antud juhul siiski vaid suurusjärkudega, sest meie käsutuses olevad andmed ei pruugi olla päris täpsed. Suure tõenäosusega see suhe aga 1930. aastate algupoolel selline oli ja märgatav tendents oli džässiliku tantsumuusika populaarsuse tõusu suunas. Nagu teada, tehti esimesed džässilaadse tantsumuusika publikule mängimise katsed Tallinnas
hindamine ja kasuta- muusikaprodutsen- arvustada muusika- mine, tonaalsete ja did, klaverihääles- teost, juhendada rütmiliste must- tajad, heliinsenerid, kedagi instrumendi rite äratundmine, meelelahutajad, peo- mängimises, järgida mõistab suhet heli ja korraldajad, kesk- rütmifiguuri, valida tunnete vahel konna- ja helinõusta- meeleolumuusikat jad, hääleseadjad telefonisüsteemidele ja vastuvõttudele 140 LISA 4 Kehalis- Keha liikumise kont- Tantsijad, näitlejad, Žongleerida, Füüsiline kogemus ja kinestee- roll, käeline osavus, atleedid, sukeldujad, demonstreerida liikumine, puudutus
annaabi.ee 
