grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada, peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust. Grupimõtlemine on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. Tegevusetus ei ole stressi tekitav tegur. Stressi teooria seisukohal: B-tüüpi inimene suhtub endasse range nõudlikkusega ja distsiplineerivalt välises käitumises iseloomustab teda ärrituvus, meelemuutused teiste inimestega suheldes. Töötajatevahelised destruktiivsed konfliktid aitavad arendada organisatsiooni tegevust. Kehtestava käitumisega inimene on domineeriv, oma huve ja vajadusi pealesuruv, ennast esiletõstev. Arvamuste konflikt on olukord, mis tekib töö põhieesmärkide saavutamist takistavas olukorras (näiteks tõõülesande täitmine). Tuginedes Milton Rockeach´i väärtussüsteemile - inimese üheks instrumentaalseks väärtuseks võib olla sotsiaalne tunnustus.
pikajalise juhtimiskogemusega inimese juhatajaks ning ise jään omanikurolli. Kuritegevus: sulidest lepingupartnerid. Kuritegevusriski maandamiseks tuleb lepingupartnereid hooliaklt valida ning jagada ainult olulist infot. Samuti koostatada juristi abiga võimalikult suure õiguskaitsega leping, kus teine osapool võib saada trahvi igasuguse ärisaladuse kuritarvitamise eest. Poliitiline risk: võimalikud muutused seadusandluses, eeskätt maksunduses, elanikkonna hoiakud ja meelemuutused. Poliitilise riski maandamiseks saab ainult maksumuutuste tagajärgedega tegeleda ehk maksuseaduse väljakuulutamisest ettevõttes kulud ja tulud üle kalkuleerida ning võtta vastu otsus kulude vähendamiseks. Tööõnnetused: kutsehaigused, nendest johtuvad nõuded ja kulud. Tööõnnetuste riski maandamiseks võib ettevõtte personalile pakkuda lisahüvesid: spordiklubi, spaa vm sportlik tegevus. Personal püsib terve ja aktiivne ning kutsehaiguste tekkimise risk väheneb.
endised juhid olid kas koonduslaagris või eksiilis). Natside riigihaldus Juhtuvatele kohtadele pääsesid vaid partei liikmed. Reziim ei funktsioneerinud nii perfektselt kui propaganda andis mõista. Probleemid: Mitmekordsed struktuurid (riigi ja partei omavaheline tööjaotus?). Suulised määrused jätsid parteilastele mänguruumi. Hitler soosis ebamäärasust teadlikult, kuna see andis talle manipuleerimisvõimalusi. Hitleri tujukus ja äkilised meelemuutused. Natside majanduspoliitika on edukas: töötus likvideeritakse. Hitleri majanduslikku koolkonda on võimatu kindlaks teha. 1930'te levivad uued mõtted, mis rõhutavad riigi rolli majanduse stabiliseerijana ja ei poolda täielikku liberalismi. Taust 1929-32: Liberaalide lahendus kriisi tingimustes oli karm säästupoliitika ja riigi väljaminekute kärpimine. Ei toonud edu (olukord muutus halvemaks). Deflatsioonipoliitika vastu oli Briti majandusteoreetik Keynes (1936):
annaabi.ee 
