näitavad siiski uurimused, et reklaami tegeliku eesmärgi mõistmine ei ole lastele jõukohane (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Väikesed lapsed on ümbritsevast maailmast mõjutatud sellisel määral, mida täiskasvanu ei oska ettegi kujutada. Lihtsalt öeldes on laps kui meeleelund, kes vormib enda keha nende 5 meelemuljete kaudu ja abil, mida ta vastu võtab ning nende tegevuste kaudu ja abil, milleks ta tõukeid saab. Reklaami tegelikust sisust arusaamine saab lastele jõukohaseks alles kaheksa- kuni kümneaastaselt ning seda hoolimata sellest, et reklaam ümbritseb neid iga päev. Alles selles eas hakatakse looma seoseid Mina ja maailma vahel, mis täiskasvanule on nii iseenesestmõistetav, et ta mõtleb, et nii on see alati olnud (Patzlaff 2003)
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 3. teema: puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 14-31, 36-39). Probleemsituatsioon. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 15. Looduse ja kogemuse vahekord. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 16, 17. Kogemuse struktuur; Kant ja Aristoteles kategooriatest . Kaemus vahendab meile veel mitte-struktureeritud meelemuljete mitmekesisust, ajas ja ruumis lokaliseeritud optilisi, akustilisi ja teisi meelemuljeid. Me võiksime ju kujutleda, et meie meeleliste ettekujutuste mitmekesisus pole midagi enamat kui üksteisele järgnevate muljete vool ilma igasuguse seoseta nende vahel. Kuid tegelikult on ettekujutuste mitmekesisusele alati iseloomulik ka mingit laadi seostatus ehk ühtsus. Kui me omistame ettekujutuste mitmekesisusele ühtsuse,
vaadete hilisemat evolutsiooni silmas pidades samastada Hadest ideedevaldkonnaga. Niisiis on hinges sünni-eelne teadmine ideedest, mis aga sünni momendil “ununeb”. Sünd tähendab antud juhul surematu hinge ühinemist kehaga. Kehaga koos omandab hing ka meeleorganid. “Unustust”, millest siin kõneldakse, võiks seetõttu interpreteerida selliselt, et sünni-eelne ideede-teadmine mattub kehastumise järel hinge tulvavate meelemuljete alla – kuid ei kao. See on hinges kadumatult olemas, kuigi mitte selgelt teadvustatud. Sellisena on see “teadmine” sarnane unustatud teadmisele, mis on ka justnagu midagi vahepealset teadmise ja teadmatuse vahel. Kuna nägemisorganid, nagu muudki meeleorganid, omandab hing alles kehastumisega, siis “nägi” hing Hadeses mittemeelelise tunnetusvõimega ehk mõistusega. Mõistustunnetus on seega prioriteetne meelelise tunnetusega võrreldes
annaabi.ee 
