1. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua suurt vokaalset meisterlikkust. 2. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. 3. Ooperimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on tunduvalt lihtsakoelisem. Muusikal- laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu esitatakse. Välja kasvanud operetist, koomilistest operetidest ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastusest. Peaosades laulavad ja tantsivad näitlejad.
HÜLJATUD (muusikal) Mis on üldse muusikal? See on muusikaline lavateos, mille sisu avaldatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. Muusikal kui zanr tekkis 20.saj esimesel poolel USA-s. Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. HÜLJATUD(Les Misérables ) Muusikali autorid on : Claude-Michel Schönberg ja Alain Boublil. Põhineb Victor Hugo samanimelisel romaanil. Esietendus oli 1985.a Londonis. (Broadwayl 1987.a) Hüljatud on kõige kauem Londoni laval järjepanu mängitud suurmuusikal. ` Eestis mängiti esimest korda 2001. aastal. Lühidalt teose ajaloost Kavandama hakati seda 1970.a lõpul ning inspiratsiooni saadi muusikalist "Oliver!"
Johann Strauss. Nahkhiir, Viiniveri, Imre Kalman- Silva Muusikal 1. Mis on muusikal ? Muusikal on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. 2. Millal ja kus tekkis? 20. Sajand Ameerikas. 3. Mis maalased on enamik muusikaheliloojad? ameeriklased 4. Millal levis muusikal Euroopasse? Pärast teist maailmasõda läbi meediakanalite. 5. Millest on muusikal välja kasvanud? Operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. 6. Mis muusikastiilid on mõjutanud muusikali helikeelt? Parasjagu moesolevad muusikastiilid ( kui see kujunes välja sisi oli selleks jazz, hiljem pop- ja rock- muusika. 7. Millistest elementidest muusikal koosneb? Laulust, tantsust, kõnedialoogidest 8. Mis on muusikali sisuks? See on seotud igapäevaeluga, kajastades koomilisi elusituatsioone. 9. Muusikali võrldlus ooperi/operetiga: Muusikaliste numbrite ja tegevuse seos
´i kannike″ F. Lehar „Lõbus lesk″, „Krahv Luxemburg″ F. Hervé „M. Nitouche″ Ajalugu Operett sündis 19. sajandil Prantsusmaal. Operetti eeskäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Oma olemuselt on see meelelahutuslik źanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurem tähtsus sõnal. 3. Muusikal (õp. lk. 68) Kes loovad? Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. Muusikalide süzeed on seotud igapäevaeluga. Helikeelt mõjutavad moesolevad muusikastiilid, žanri väljakujunemise ajal oliselleks jazz, hiljem aga pop- ja rock muusika. Kes esitavad? Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva. See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga
fantaasiamaailma, mahlaka kankaani asemel kõlas lüüriline valss. Viini operetis pöörati suurt tähelepanu rikkalikele kostüümidele. 20.saj alguspoolel vallutas maailma uus Viini operett(Frenc Lehàr, Imre Kàlmàn), milles on ühendatud nii prantsuse kui viini opereti iseloomulikud tunnused. Muusika (ingl musical comedy) on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. Muusikalide süzeed on seotud igapäevaeluga, kajastades nii koomilisi elusituatsioone kui ka ühiskondlikke ja psühholoogilisi sõlmpunkte. Muusikalide helikeelt on mõjutanud parasjagu moesolevad muusikastiilid, zanri väljakujunemise ajal oli selleks jazz (eriti sving), hiljem aga pop-ja rock-muusika. Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad
eelistasid austerlased õrna fantaasiamaailma, mahlaka kankaani asemel kõlas lüüriline valss. Viini operetis pöörati suurt tähelepanu rikkalikele kostüümidele. 20.saj alguspoolel vallutas maailma uus Viini operett(Frenc Lehàr, Imre Kàlmàn), milles on ühendatud nii prantsuse kui viini opereti iseloomulikud tunnused. Muusikal on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. Muusikalide süzeed on seotud igapäevaeluga, kajastades nii koomilisi elusituatsioone kui ka ühiskondlikke ja psühholoogilisi sõlmpunkte. Muusikalide helikeelt on mõjutanud parasjagu moesolevad muusikastiilid, zanri väljakujunemise ajal oli selleks jazz (eriti sving), hiljem aga pop-ja rock-muusika.Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva
vaid pakuvad publikule võimalust puhata, nautida ettekannet ja elada sisse teose atmosfääri. Samas, muusikalizanri arenedes on operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikali zanrisse, nii et kahe (opereti ja muusikali) zanri piiri on sageli eristamatud ja kattuvad omavahel. Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist (opera buffa) ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 5 of 9 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal Muusikaline süzee (sisu) ja ülesehitus on seotud igapäevaeluga, kajastades nii koomilisi elusituatsioone kui ka ühiskondlikke ja psühholoogilisi sõlmpunkte. Muusikalide helikeelt on
annaabi.ee 
