originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest lauludest, enamasti bluusidest Svingmuusikat kasutati ka tantsumuusikaks Svingi harmoonia erines eelnevate jazzi alaliikidega lih tsama, ker-gema ja euroopalikuma harmoonia poolest BIGBÄNDID Svingiajastul kujunesid välja uut tüüpi jazz-koosseisud bigbändid Põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades Arranžeerimispõhimõtted suurele koosseisule töötas välja mustanahaline pianist ja orkestrijuht Fletcher Henderson Svingorkestrite pillimehed olid head nooditundjad, seetõttu kõlab bigbändi muusika elegantselt ning väljapeetult FLETCHER 1897- HENDERSON 1952 BIGBÄNDI KOOSSEIS 3-4 TROMPETI T 2-4 RÜTMIGRU TROMBOO PP
annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Svingiajastul kujunesid välja täiesti uut tüüp jazz-koosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades. Bigbändi koosseisu kuulusid 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. kokku 12-17 pillimeest. Mustanahaline pianist ja orkestrijuht Fletcher Henderson töötas välja arranzeerimispõhimõtted suurele koosseisule. Pillide jagunemine sektsioonidesse võimaldas neid omamoodi tämbriliselt vastandada. Saksofonide ja vaskpillide rühma ,,vestlus" meenutas afroameerikalisust muusikast tuntud eeslaulja ja koori dialoogi.
allee). New Yorgi Viienda ja Kuuenda Avenüü vahel on 28 tänav, kus aastatel 1900- 1930 asus enamik USA muusikakirjastusi. Tolleaegses ajakirjanduses võrreldi kirjastuste ametiruumidest kostvat klaveriklimberdamist plekkpannide kolinaga. See nimetus oli algselt poolpilkav nimetus, mis üldistas süsteemi, kui niisugust, mitte ei osutanud mingile konkreetsele tänavale või kohale. TPA (Tin Pan Alley) iseloomulikud jooned: Laulude masstoodang. (Meelelahutuskohtades vajati odavat ja köitvat muusikat. Tähelepanu aitas võita köitev tekst ja refrään.) Muusikatoodangu turustamine. Kirjastajate ja autorite organiseerimine. (Näiteks ASCAP- American Society of Comporses, Authors and Publishers. Loodi 1914. Aastal 1917 saavutas selle, et restoranipidajad hakkasid maksma autoritele tasu nende muusika kasutamise eest.) Kuidas levis muusika ja kuidas kontrollis seda TPA:
annaabi.ee 
