Kui reaalne on see, et virtuaalsusest saab reaalsus? Virtuaalsus on hiilinud tasapisi reaalsusesse ning seda sõna ja mõistet võib kohata päris tihti. Paljud dokumendid on juba digitaalsed. Meil on kasutusel e-riigi rakendused. Raha, mis on pangas pangakontol, on samuti virtuaalne kuni kasutame maksmiseks pangakaarti või teeme ülekandeid. Kuigi üht- teist virtuaalset on igapäevaelus olemas, peitub ka kolmemõõtmelistes arvutisimulatsioonides suur hulk seni laiemalt kasutamata võimalusi. Võimalik on see kõik tänu sellele, et arvutid ise on muutunud odavamaks, ilusamaks, väiksemaks ja võimsamaks. Arenenud on arvutitarkvara ja kasutusvõimalused. Igapäevakasutuses olevatest arvutitest on enamikel olemas piisavalt hea graafikakaart ja protsessor, et tuua meieni virtuaalsed 3D maailmad. See avab meile juba praegu ning lähemas tulevikus järjest rohkem uusi ja põnevaid võimalusi, mida avastada. Seep...
võimaldab. See eest on Facebook'is olemas kohad, kuhu saab üleslaadida oma pildid, videod ja palju muudki. 7. KOKKUVÕTE Windows Live Messenger on kindlasti vaieldamatu turuliider, selle põhjuseks on selle tarkvara lihtsus ja see, et seal on rohkelt kasutamiseks erinevaid võimalusi. Kuna antud teenus on kättesaadav kõigile, siis autori teada on see keelatud paljudes ettevõtetes, kus seda ei ole vaja kasutada tööpõhiselt. Window Live on eelkõige suhtlusvahend ja meelelahutuskeskkond, siis leitakse, et tööajal selle kasutamine ei ole õigustatud. Siiski leian, et aina uuenev teenus, mille tulemusena lisatakse aga uusi võimalusi juurde, võib lõpuks WL Messenger'i keeruliseks muuta ning tuua kaasa selle, et hakatakse leidma alternatiivseid lahendusi lihtsamaks suhtlemiseks. See põhineb täiesti minu arvamusel, sest ka olles ise usin WL Messengeri kasutaja, leian, et paljud võimalused, mis seal on, ei paku mulle mingit vajadust neid kasutada. 8. LISA 1 Joonis 3
Lennart Meri või Jaan Krossi romaan Eesti keele kohta mõtteid: Maarja Vaino: meelelahutus ja keelelahutus. Miks me ei hinda eesti keelt? Postimees, 29.03.2017 ,,Eesti keele olukord muutub märkamatult kehvemaks ja seda vähemalt kolmest aspektist: äris, meelelahutuses ja (kõrg)koolis." 1) Globaliseerunud turul on keelteoskus hädavajalik ning võimekus suhelda väliskolleegidega nende emakeeles, võib luua paremaid suhteid ning edendada firmat 2) Meelelahutuskeskkond, milles tänapäeva noored enim aega veedavad, on ingliskeelne. Seda nii filminduses, muusikas kui ka sotsiaalmeedias ning veebiportaalides. 3) Tallinna Kuristiku gümnaasiumis õpetatakse ühiskonnaõpetust, meediat ning geograafiat juba praegu inglise keeles. Pole ime, et õpilastel tekib kergesti tunne, et olulistele sõnadele ei leidu emakeeles piisavalt täpseid vasteid. 4) Keele püsimiseks on vaja selle kõnelejaid