kelle esituses 1923. a. anti välja jazzheliplaat.] mänginud kaks aastatOliveriorkestris,alustas ta heliplaadistamistoma ansambliga "Hot Five" ja saavutas kohe suure menu. Tema teeneks tuleb lugeda seda, et jazzist on saanud eeskätt solistide muusika. Tema isikupära, improvisatsiooniline leidlikkus, väljenduslik pinge ja rütmiline vabadus tegid temast kõigi tolle aja jazzmuusikute imetlusobjekti. Kolm viimast aastakümmet oma elust oli ta ülipopulaarne meelelahutusartist väga laiale publikule, jagades oma talenti trompetimängu ja laulu vahel. 9. DIXIELAND (20. sajandi esikümme) New Orleansis ei olnud jazzi mängimine vaid mustade privileeg. Tundub, et valgete orkestrid tegutsesid sam aaegselt m ustadega orkestritega. "Papa"-Jack Laine juhtis New Orleansis ansambleid alates 1891 aastast ja teda tuntakse kui valge jazzi isa. Juba algusaastatel eristati jazzis valget stiili, mida iseloomustas väiksem väljendusjõud, kuid
Selle orkestri liikmed olid esimesed neegermuusikud , kelle esituses 1923. a. anti välja jazzheliplaat. Kaks aastat hiljem alustas ta heliplaadistamist oma ansambliga "Hot Five" ja saavutas kohe suure menu. Tema teeneks oli, et jazzist sai solistide muusika. Tema isikupära, improvisatsiooniline leidlikkus, väljenduslik pinge ja rütmiline vabadus tegid temast tolle aja jazzmuusikute imetlusobjekti. Kolm viimast aastakümmet oma elust oli ta ülipopulaarne meelelahutusartist väga laiale publikule, jagades oma talenti, trompetimängu ja laulu vahel. MUUSIKA KUULAMINE 16 1. George Lewis New Orleans Jazz Band - Mahogany Hall Stomp (http://www.youtube.com/watch?v=jCdWvCblaW8) 2. King Oliver Jazz Band St. James Infirmary (http://www.youtube.com/watch?v=4w6RomPNgPw) 3. Louis Armstrong Hot Seven - Wild Man Blues (http://www.youtube.com/watch?v=xO3k-S_pqK4) Vinüül 17 DIXIELAND (~1920 I pool) valge