Kui praegu tõlgitakse või tõlgendatakse sõnu valesti, siis jäävadki sõnad vales kasutuses käiku. 6 3. Meelelahutusmeedia loob avaliku keelekasutuse norme, sealhulgas nn ,,moesõnu" Reet Kasik tõdeb oma artiklis ,,Tekstiuurija märkmikust", et tänapäeval ei jagune ajakirjandus enam nn kvaliteetkirjanduseks ja meelelahutusajakirjanduseks. Olukord on kujunenud selliseks, et meelelahutusmeedia on avaliku keelekasutuse uute normide looja. Meelelahutus muutub üha madalstiilsemaks, sest labane ja lihtne ajaviide müüb paremini ning samas suunas liigub ka uudiste ajakirjandus. Infot püütakse pakkuda meelelahutuse vormis. Ajalehtedes on palju kõnekeelseid väljendeid, vulgarisme ja vandesõnasid, mis on tänapäeval muutunud omamoodi moesõnadeks. Ajalehed annavad
6 Nagu TV ei hukutanud raadiot ja film teatrit, ei sureta ka arvuti ajalehte , olen veendunud. Niisugust keelt, missugust kasutab ajakirjandus, kasutab ka suur osa meist. Seepärast arvan, et keelekasutusest lähtuvalt julgen kõige enam usaldada raadiot, Vikerraadiot ja televisiooni, Eesti Televisiooni. Kahjuks on ajaleht, räägitakse, et eriti viimasel ajal, muutunud liialt kõnekeelseks ja nn kollasekski. Ajakirjanduse jagunemine nn kvaliteetajakirjanduseks ja meelelahutusajakirjanduseks on ilmne. 6 K. Kask, Trükiajakirjandus. - Meediaõpetus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 2005, lk 63. 10 Segavaks osutub meediumi keelekasutus. Ju siis püüab eriti ajaleht ja muugi argise, so kõnekeelse keelekasutuse abil lugejaid juurde meelitada. Kahjuks eeldatakse, et vähenõudlikke keelekasutajaid on rohkem kui nõudlikke. Ehk võib mingil määral
annaabi.ee 
