Raamat ja film, mõlemad pealkirjaga „Mina enne sind“, räägivad samadest tegelastest ja jutustavad sarnast lugu. Need räägivad mehest, kelle nimi on William (Will). Will soovib sooritada enesetappu, kuna ta sattus kaks aastat tagasi liiklusõnnetusse, mis halvas ta keha kaelast allapoole. Raamatu ja filmi põhiprobleemiks on naine nimega Louisa. Willi ema Camilla palkab Louisa, sest Will oli hiljuti proovinud sooritada enesetappu ning talle oli vaja jälgijat ja meelelahutajat, kes vaataks, et ta seda uuesti ei teeks. Louisa seab endale eesmärgiks muuta Willi maailmavaadet ja näidata talle, et ka ratastoolis on võimalik elada seiklusrikast elu. Louisa lootis lõpuni, et ta suudab Willi ümber veenda ja noormees loobub enda enesetapu plaanidest. Nii filmi kui ka raamatu sõnum vaatajale on lihtne - ära ole rahul sellega mis sul on, näe vaeva ja püüdle millegi suurema poole. Film ja raamat erinesid üksteisest suuresti. Film keskendus Willile ning tema
aastatel. 1920 sündis USAs Pittsburgis esimene kommertsraadiojaam, asutajaks firma nimega Westinghouse. Selle jaama edu ärgitas teisigi. Peamine põhjus oli äriline: kuulutuste edastamine oli raadiovõrkude kaudu efektiivsem. Alguses pani raadio õitseng kiratsema heliplaaditööstuse, üsna pea nad aga lähenesid. Algul maksid raadio programmide eest raadioaparaatide tootjad, kuid 1922 pakuti välja ka litsentsimaksu ja reklaamitulu. Kui alguses nähti raadios ennekõike meelelahutajat, siis sõja ajal sai sellest kiire ja vahetu sündmusteedastaja, aga ka propagandavahend, kujunes välja ülemaailmne uudistevahetamise süsteem. Ringhäälingust oli 20. sajandi keskpaigaks saanud tähtsaim uudiste levitaja. USAs oli see ringhäälingu kuldajastu. 1950. aastatel hakkas raadio funktsioone üle võtma televisioon, raadiokuulajate arv hakkas vähenema ja reklaamide arv kahanema. Raadio leidis uue nisi salvestatud muusikas ja saatejuhi isikus. Iga jaam otsis oma kuulajaskonda.