aistingud, tajud ja kujutlused. Meeleline tunnetus on loomadel ja inimestel erineva suurusega. Abstraktse ehk teoreetilise tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane vaid inimesele. Abstraktses tunnetuses rikastatakse meelelise tunnetuse andmeid varasema nii individuaalse kui ka ühiskondliku kogemusega. Aisting on seega sensoorse tunnetusprotsessi tulemus. Nii nagu on vajadustel oma hierarhia, on seda ka aistingutel. Mõneti on aistingu mõiste abstraktsioon. Aisting kui lihtsaim meeleise tunnetuse vorm, on keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganite mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aitstinguga antakse välismaailma esemetele ja nähtustele algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne. Reaalses olukorras aga ühte aistingut ühel hetkel ei ole. Inimestel on tegelikkuses sadu ja tuhandeid aistinguid. Ühest saab rääkida vaid siis, kui tekitame uurimise jaoks olukorra, et sensoorset süsteemi uurida
Aistingu intensiivsuse ja kvaligteedi muutumine ajas: · Adaptsioon (valgusadaptsioon,ruumisageduse adaptsioon) · Sensibilisatsioon:tundlikkuse tõus · Järelefektid;järelkujundid (negatiivne,kromaatiline) · Assimilatsioon (ühtlustumine) · Sünesteesia · Värvusaistingud (heledus,spekter,komplementaarsus,toon,küllastus,soojad/külmad v.) Taju ja tähelepanu Pertseptiivsed tunnetusprotsessid Taju: Esemete ja nähtuste tervikliku meeleise tunnetamise protsess: Terviklikkus, mõtestatus, apretseptiivsus,selektiivsus,kontekstist sõltuvus,konstantsus, kategoriaalsus,ülsidtatus,ökoloogiline põhjendatus Raske oleks tajuda maailma,kui ei kaasneks sellega arusaamine;tajutavad tervikud on mõtestatud Apretseptiivsus - tegemist on tajumise nende teguritega,mis ei tulene otseselt hetke tajust endast;mälu ja kogemus;see,mis ei tule tajutavast vaid eelnevast kogemusest
annaabi.ee 
