Järgnevalt käsitleme järgnevaid teavuse seisundeid : meditatsioon, hüpnoos ja sensoorne deprivatsioon. Tervise seisundid Meditatsioon Meditatsioon on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides. Meditatsioon on üks teadvuse seisundist, mida inimene saab ise esile kutsuda. Selle käigus pööratakse aktiivne, väljapoole orienteeritud teadvus sissepoole, inimesse endasse. Meditatsiooni mõiste katab mitmeid erinevaid meeleharjutusi, milles arendatakse muuhulgas meelerahu, lõdvestumist, ühtesuunatud keskendumist, südamlikku sõbralikkust, kaastunnet, heaolutunnet ja uuritakse tõeluse püsimatut ning omavahelseotud loomust. Tavaliselt valime harjutuses ühe või teise objekti, millele me suuname oma tähelepanu. Selleks võime me kasutada näiteks hingamisaistinguid, kehaaistinguid, helisid, kujustatud kujusid, endale või teistele suunatud heatahtlikkust, kaastunnet ja rõõmu. Harjutus võib olla ka keskse
keskendumata mingile konkreetsele koolkonnale, kitsamale õpetusliinile või sektile. Kooskäimistel tegeldi peamiselt meeleharjutustega, toimusid budismiteemalised vestlused-arutelud. Budistliku Liidu kutsel saabusid Eestisse õpetama esimesed õpetajad väljastpoolt endist NSVL territooriumi, s.h. külalisõpetajad FWBO (Lääne Budistliku Vennaskonna Sõbrad) Soome keskusest. Rootsi ja Ungari karma kagyu keskustelaama Chöphel edastas oma koolkonna meeleharjutusi. Tiibetist pärit drikung kagyu koolkonna auväärne laama XII Nubpa Tulku Konchok Tenzin Rinpoche andis edasi vadzrajaana- harjutusePhowa (Wylie: 'pho ba; sanskr: sakrnti), tema vahendusel saabus Eestisse õpetama sama koolkonna laama auväärne tulku Lamkhyen (Lamchen) Gyalpo Rinpoche. Tallinnas registreeritud Eesti Budistliku Liidu liikmeskonnast lähtusid hiljem mitu iseseisvat budistlikku organisatsiooni ja ühendust,
annaabi.ee 
