b) refleksid, mida omandatakse elu jooksul (läbi kogemuste) NÄRVISÜSTEEMI JAGUNEMINE: a) Somaatiline (e kehaline) närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd vastavalt meeleelunditega väliskeskkonnast saadud infole. b) Autonoomne (e vegetatiivne) närvisüsteem juhib tahtele allumatut elundite talitlust. ALKOHOLI MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE Kahjustused ühekordse joobe ajal: · Organismi reageerimiskiirus väheneb, erutus liigub meeleelundist kesknärvisüsteemi ja reageerivasse elundisse aeglasemalt. · Väheneb enesekontroll ja otsustusvõime · Häirub koordinatsioon, tasakaal · Kõnetakistus · Nägemise halvenemine · Kuulmise nõrgenemine Kahjustused alkoholismi korral: · Osa ajurakke hävib, ajumass väheneb · Kahjustuvad hingamis- ja südametöö keskused piklkajus · Mälu halveneb, vaimsete võimete langemine · Unehäired
aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, värvilised aistingud. Võrkkesta keskel asub piirkond, kus on palju kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Seal kepikesi ei ole, need on võrkkesta külgedel. Optiline närv on närvisõlm, mis jookseb kummastki võrkkestast Stiimuliks on valgus. Nägemist peame me ise kõige tähtsamaks ja võtame seda informatsiooni ajusse kõige tõesemana ( kuigi see vahel ei pruugi nii olla ja nägemine võib meid petta). Küsimus: Millisest meeleelundist tulevat informatsiooni peab aju kõige tõesemaks? 1. Haistmismeelest 2. Maitsemeelest 3. Kuulmismeelest 4. Nägemismeelest 2. Kirjelda valu tekkemehhanismi. Kas valutunnet nt nõelatorkest on võimalik ise vähendada, kuidas? Tänu millisele mehhanismile? Valu algab nahas olevatest retseptoritest, millel on vabad närvilõpmed ning mis reageerivad nii erinevatele koekahjustustele kui ka ekstreemsetele temperatuuridele.
125. Analüsaatori mõiste, nimeta osad: analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis alati koosneb kolmest osast: · Retseptoorne ehk perifeerne osa ehk vastuvõtja paikneb meeleelundites ja perifeerias. Suudab reageerida vaid teatud kindlatele ärritajatele; Tallinn · Juhtiv osa vastav peaaju- või seljaajunärv, mis toob informatsiooni meeleelundist; · Tsentraalne osa ehk peaajukoor suuraju teatud piirkond, mis võtab vastu informatsiooni ja lõpptulemuseks on aistingud. 126. Kõrva ehitus: välis-, kesk- ja sisekõrv: Joonis 15 I 127. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte: (Joonis 15 II) Väliskõrva juurde kuulub kõrvalest, välimine kuulmekäik ja trummikile. Sealt edasi tulevad keskkõrva kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, mis on omavahel liigestega ühendatud. Keskkõrvast