1832. a toimus Inglismaal parlamendireform, millega rahvas polnud rahul. Juhtohjad võttis enda kätte William Lovett, kes koostas People's Charter (chartistlik liikumine) 10tunnine tööpäev, laste tööjõu kaotamine, vabakaubandusele minek jne. Nõudis parlamentaarseid ja demokraatseid õigusi, et kaotataks foodid parlamendis, võrdsed, valmisdistriktid jne. Parlament lükkas kõik nõudmised tagasi. Toimusid suured rahumeelsed massimiitingud. Koguti allkirju jne. Tulemiseks uus meeleavaldusvorm ehk massimiiting. Muud nõudmised jõustusid hiljem. Revolutsioon puhkes esimesena Itaalias Sitsiilias, kui käsitöölised nõudsid sotsiaalseid hüvesid. Sitsiiliast levis revolutsioon teistesse Itaalia piirkondadesse Veneetsiasse nt. 22-24 veb revolutsioon Pariisis. Edukas revolutsioon kuulutati välja Prm Teine Vabariik. Kuningavõim kukutati. Võimule tuli kodanlik jõud. Pariisis puhkes hiljem uus revolutsioon pööbli (lihtrahva) poolt. 22-26 juuni Pariisis Juunipäevad. Seda
küsimus oli valimisõiguse laienemine (töölised ja madalapalgalised ei saanud valida). Tsartistliku liikumise tagajärjel anti üldine valimisõigus meestele, valimised olid iga aasta, salajast hääletamist, võrdseid valmimispiirkondi ja et kõik kes tahavad saaksid kandideerida parlamenti. See oli ennekõike kodanime vabaduste ja õiguste nõudmine. Toimusid suured rahumeelsed massimiitingud. Koguti allkirju jne. Tulemiseks uus meeleavaldusvorm ehk massimiiting. Allkirjad esitati kolmel korral parlamenti. Samas poliitkud ei tahtnud oma õigustest loobuda ja sellega nõustuda. Parlament ei vastutanud nende eest, kes sinna allkirju oli pannud. Kõik toimus rahumeelselt. 1848. aasta revolutsioonid üldiseloomustus ja põhjused. Paljude ülestõusude põhjused olid sarnased kui need, mis algatasid Prantsuse revolutsiooni. Üks peamisi
annaabi.ee 
