maksta ristisõdijate võlad, liituda ristisõjaga Egiptuse vastu ja allutada õigeusu kiriku Rooma paavstile. Niisiis siirdus ristisõdijate vägi, mille algne ülesanne oli võita muhameedlasi, nüüd hoopis Konstantinoopoli alla. Retke juhtisid kulisside tagant Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Innocentius III, kel igalühel olid Bütsantsi ründamiseks omad põhjused. Isaak II Angelos sai Bütsantsi võimu tagasi, süvenesid basileuse vastased meeleavaldamised, 1024. aastal toimus pealepööre, basileus tapeti. Lääne-kristlased vallutasid Konstantinoopoli ja teisi provintse ning lõid Ladina kuningriigi. Innocentius III oli üllatavalt kiiresti jõudnud ühe oma põhieesmärgini ida- ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all. Veneetsiagi võis tulemuste üle üksnes rõõmu tunda. Vabariik sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamalinnad ja Kreeta saare, mis kõik
novembri keskel 1917. Toimusid liiga vara, enamlaste poliitika polnud veel selgunud. Enamlaste poolt Eestis valiti 40,1%. Venemaal tervikult said enamlased 25%. Lätis said enamlased 75%. Enamlaste kõrval olid populaarsemad "Demokraatlik liit" 22,5% ja Tööerakond 21%. Eestis viibis väga palju vene sõdureid ja madruseid- Nende seast kogusid 60% häältest enamlased. Enamlased keelustasid ära avalikud poliitilised ettevõtmised, meeleavaldamised ja ei lubanud tegutseda Eesti erakondadel. Ajalehed võeti üle enda kontrolli alla. Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee: 11.13. (24.26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba Venemaa koosseisus, eestlaste asuala ühendamist Eesti- ja Liivimaal. J
annaabi.ee 
