mark, kuid see oli ebakindel ja selle usaldusväärsust õõnestas inflatsioon II rahareform (1928) – teostati, et vältida varasemalt toimunud kriisi. Õnnestus hankida 28 miljoni krooniline laen , mille abil korraldati ümber pangandus ja rahandus. Kasutusele võeti kroon ning pangad lõpetasid krediteerimise. III rahareform (1933) – J.Tõnisson viis läbi Eesti krooni devalveerimise 35% võrra (ehk kulla sisaldue vähendamise), kuna Eesti oli majandukriisis. See ei meeldiud inimestele, kellel oli raha pangas, kuid see tõi Eesti majanduskriisist välja. 4. Vabadussõjalased Algselt vabadussõjalastest koonenud erakond, mis tahtis vaid liikmeskonna majaduslikku seisu parandada. Kui majandukriis Eestisse jõudis hakkasid nad tõeliselt tegutsema, alustades survega valitsusele, et nad muudaksid põhiseadust. Järgnevalt hakati ka mitte vabadussõjalisi erakonda ning tänu sellele tõusis see kõige populaarsemaks erakonnaks. Raskes
Narvas hakatakse 17 saj lõpus suuri laevu tootma. Laevad, millega on võimalik ette võtta pikki mereretki. Hiiumaal toodeti klaasi. Hiiumaal hakati 16 saj lõpus ka mereveest soola teha, kuid see ei olnud eriti edukas. Kirikuelu Terviklikku kirikut ei olnud kuni liivi sõda puhkes, iga maahärra oli kirikupea, piiskopkonna juurde kuulus stift, terviklikkust ei ole. Kogu tasant oli kohalike aadlike piiramatu võimu all. Õigus otsida sinna aadlikke, aeti minema kui ei meeldiud. Igasugune kirikuelu juhtimine on mõisa käes- patranaadi õigus. Rootsi võimuper juurde tulles oluline et hetkel kui eesti liitus rootsiga, polnud rootsi veel lõplikult luterlik. Reformatsioon iiidi 1527 a läbi, kuid oli pigem õpetlikul tasemel. Omaette probleem see, et kui võimule saab Juhhan III, siis ürit riik tagasi pöörata katolikku usku 1575 a Juhhan III kirikukorraldus, mis tegeliklt oli tagasipöördumine katoliku liturgia juurde, viimast sammu ei astutud
annaabi.ee 
