meelde tulegi vist tal... Kuigi on nii palju lilli... ÖÖsel nägin und ja unes meenus mulle miski. Aastate eest ühel kevadel olin metsas. Seal sattusin lagendikule, mille äärtes kasvasid imeilusad ülased. Kui ma neid silmitsesin, märkasin, et üks neist vastab mu pilgule. Ta silmad olid täis ilmset poolehoidu, sellist, mida pilk võib väljendada paremini kui sõna. Lootus ja argus heitlesid ta laugude all. Vastastikune meeldimus täitis meid mõlemaid imeliku hirmuga. Meie tumm vestlus kestis päikese loojanguni. Ma ei julgenud talle ligineda, kartes tallata teisi õisi. Ma ei tihanud teda puudutada, sest kartsin, et võib murduda ta pilk. Ah, kuidas tahtnuksin olla lill ja kasvada ta kõrval! Võib-olla soovinuks temagi olla inimene ja tunda inimihade valulist veetlust. Õhtuni lebasin liikumatult, juhm õnnest. Siis saabus pimedus ja kattis kõik oma vaibaga.
kaasaja ühiskondlike probleemide üle kainelt mõtleva, iseseisvalt otsustava, suurte teadmistega ja avara silmaringiga naise, kellest õhkus südamesoojust ja päikesepaistet. Hoolimata teiste halvustavates märkustest ning vastuseisust noorte abielule on Vilde hiljem just Lindat oma eluarmastuseks ja õnneallikaks pidanud. 22 Ühised poliitilised tõekspidamised, ühised eesmärgid võitluses ühiskondlikul areenil ja vastastikune meeldimus-need on peamised tegurid, mis Linda ja Eduardi eluteed 1905. aasta revolutsiooni eelõhtul ühte viisid. Et vabaneda Tartu seltskonna kadestavatest ning taunivates pilkudest, asusu noorpaar Pühajärve kaldale Kolga mõisa. Sinna jäävad nad kuni revolutsioonilste sündmuste puhkemiseni Tartus. Eduardi ja Linda õnnelik abielu kestab kuni Eduardi surmani. 23 10) Kokkuvõte Refereerimise käigus kaks püstitatud küsimust said vastuse
annaabi.ee 
