2.4. Joonistamine ,,Ühispildi joonistamine" · Kasutatav rühmatööna. · Materjalid: joonistus- või pastellipaber formaat min A3; värvipliiatsid või õlipastellid. · Töö kestvus ca 15 minutit; hea kasutada seansi lõpus lõdvestava harjutusena. Rühma liikmed istuvad ümber ühise laua. Igaüks saab joonistuspaberi ja valib kas pliiatsid või pastellid. Hea on kasutada vabateemat ehk igaüks hakkab joonistama temale esimesena meeldetulnud teemal. Paari minuti pärast annab igaüks oma töö edasi järgnevale rühmakaaslasele. Töö kestab seni, kuni pilt jõuab tagasi selleni, kes esimesed motiivid paberile pani. Toimub tööde arutelu. Igaüks annab lühikokkuvõtte, kas pildi algse ideega on järgnevad joonistajad arvestanud, milliseid mõtteid pilt tekitab. Põhieesmärgiks ühtsustunde loomine, teistega arvestamine. Sellist tööd saab teha juba koostoimiva grupiga, kes on mitmeid kordi koos tööd teinud.
toimingud - nende kujutlused- kujutluste väljendamine teiste jaoks mingite vahenditega, sh keelevahenditega. Oluline on koostegevus lapse ja täiskasvanu vahel.Lapse esimesed keeleüksused vajavad kujutlusi, millele toetuda, hiljem vajavad üldistatud kujutlused ja nende sõltumatus situatsioonist keelt. Peamine üksus on ütlus, kõneloome on heuristline(avastuslik). ¤ PSL uurimismeetodid: assotsiatiivne eksperiment- katses osalejale esitatakse stiimulsõna,tal tuleb sellle vastata esimese meeldetulnud sõnaga(vabad assotsiatsioonid). Saadud andmete põhjal koostavad lingvistid assotsiatsioonide sõnastikke, mida on hea kasutada näiteks keele õpetamisel. PSL huvitab esmajoones assotsiatsioonide laad ja selle sõltuvus kasutatud sõnadest. Verifitseerimine- ¤ PSL rakendusvõimalused eripedagoogikas/logopeedias. assotsiatiivne eksperiment pakub suurt huvi ka eripedagoogidele, sest selle läbi on võimalik välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes
annaabi.ee 
