varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eemärk saavutatakse. Heuristikute kasutamine järeldamisel ja otsuste langetamisel Otsuste langetamisel tuginetakse sageli varasematele kogemustele hüpoteesid tuginevad sageduse hindamisele (frequency estimates) Tüüpvead · Kalduvus ignoreerida baassagedusi ja sündmuste esinemise tõenäosust, järeldada meeldetulevate detailide alusel · Kui sarnane on sündmus prototüüp-sündmusega (sündmuse tüüpiline esindaja), · Kui sarnane on sündmus minu kogemusest teadaolevate sündmustega · Hinnatakse sündmuste tõenäosust selle alusel, kui kergesti analoogilised sündmused meenuvad Raamistamine (framing) · Järeldusi mõjutab see, kuidas probleem raamistatud Mõtlev aju · Laialt määratletuna on mõtlemine kogu ajutegevuse tulemus.Siiski ilmnenud ka lokalisatsioon:
mille mõjul tehakse järeldus. Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest. Kalduvus otsida oma hüpoteesile kinnitavaid tõendeid. Otsuste langetamine: kuna infot on väga palju, tuleb kasutada heuristikuid. Heuristikute kasutamisel aga tekkivad vead: 1. esindatavuse heuristik – kalduvus ignoreerida baassagedusi ja sündmuste esinemise tõenäosust, järeldada meeldetulevate detailide alusel. 2. kättesaadavuse heuristik – hinnatakse sündmuste tõenäosust selle alusel, kui kergesti analoogilised sündmused meenuvad. Probleemilahendustehnikad • Jaga suured probleemid väiksemateks • Tagurpidi töötamine • Katse-eksitus meetod • Brainstorming • Hüpoteesi testimine • Analoogia – kas sarnane probleem on varem leidnud lahenduse ?
annaabi.ee 
