Eesti keeles osutus leiduvat neli emotsioonide põhinimetust: viha, armastus, rõõm ja kurbus, mis moodustavad eestlaste leksikaalsete emotsiooniteadmiste tõenäoliselt olukorrast olenematu kõigile kättesaadava põhitasandi. (Vainik, Orav 2005 : 10) H. Orav viis aastatel 2003-2004 läbi iseloomuomaduste sõnavara uuringu intervjueerides suuliselt 100 inimest. Küsitlus koosnes neljast osast, kus inimestel paluti öelda hetkel meeldetulevaid omadusi tähistavaid sõnu: 1) inimese iseloomu kohta üldiselt, 2) sümpaatse/ebasümpaatse tuttava iseloomu kohta, 3) eestlase iseloomu kohta ning 4) iseenda iseloomu kohta. Väljendeid saadi kokku 5461. Ühekordseid väljendeid oli 2215. Väljendeid sagedusega 4 + n korda oli 1672. Nimetamiskatses sagedamini nimetatud sõnad peaksid tähistama antud kultuuriruumis olulisi isikuomadusi. Kõikides katsetes kokku loetletud isiksuseomaduste hulgas oli kõige sagedasemaks
teda kas teiste inimeste või vaikimisi aktsepteeritud normiga. (Vainik, Orav 2005: 259) 2.2. Eestlaste iseloomuomaduste sõnavara 2003 - 2004 aastal viis Heili Orav eestlastest katseisikutega läbi suulise intervjuude seeria, et välja selgitada isiksuseomaduste sõnavara. Küsitluses osales võrdselt mehi ja naisi, kokku 100 inimest vanuses 14 - 90. Küsitlus koosnes neljast osast, kus paluti inimesel öelda hetkel meeldetulevaid omadusi tähistavaid sõnu: 1) inimese iseloomu kohta üldiselt, 2) sümpaatse/ebasümpaatse tuttava iseloomu kohta, 3) eestlase iseloomu kohta ning 4) iseenda iseloomu kohta. Kaks viimast osa koosnesid omakorda allülesannetest: paluti täpsustada eestlase ja iseenda juures meeldivaid ja 7 ebameeldivaid iseloomuomadusi. Väljendeid tuli kokku 5461, 5,5 väljendit inimese kohta. Väljendied, mida öeldi ainult üks kord, oli 2215.