Eesti keele areng eestlased on väidetavalt elanud oma aladel üle 5000 aasta. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. KIRJAKEEL See on tervele rahvusele omane ühine normeeritud keelekasutus, mis on nii kõnes kui kirjas reeglitega ühtlustatud. Areng: 13. sajand esimesed eesti keelsed koha- ja isikunimed. Need olid kirja pandud Hendrik Liivimaa kroonika ( 1224-1227) ja Taani hindamisraamatus (1241) 16. sajand esimesed eestikeelsed usutekstid 1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat 1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus 17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( pr...
Muutused erinevate vanusegruppide suuruses ja soolises koosseisus toovad kaasa tähtsaid sotsiaalseid muutusi. Difusioon: ehk kultuurielementide levik on kõige tähtsam muutuste tekitaja. Difusioon tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised klutuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja ühiskonnalt ühiskonnale. Kaasaegse difusiooni tavaliseks näiteks on tarbekaubad. Mitte kõiki levivaid kultuuriartikleid ei võeta võrdelt meeldeldi vastu. Üldiselt levib kõige kergemini tehnoloogia, sest on suhteliselt lihtne kindlaks teha, kas ta on efektiivsem kui vana või ei. Palju vähem altid ollakse vastu võtma kultuuri mittemateriaalseid elemente nagu uskumused ja väärtused. Vägivaldne kultuuri difusioon esineb siis, kui võimsam grupp vallutab teise ning traditsioonilised kultuurimustrid hävitatakse ja uuendused viiakse sisse jõuga. MUUTUSTE KIIRENDAMINE mida suurem baas, seda suuremad muutused
Tema tõrjus tagasi veneetslaste rünnakud 84 aastal kui ka paavst Juliuse kallaletungi kümnendal aastal ja see kõik tänu sellele, et tema suguvõsa oli juba pikka valitsenud. Ja ka seetõttu oli ta rahva poolt rohkem armastatud, kui oleks seda olnud uus valitseja. III PEATÜKK SEGAVÕIMUST Vastne ainuvõim kätkeb endas raskusi. Liigestatud võimu puhul kerkib üles loomulik raskus, mis on iga vastse võimu puhul. Nimelt inimesed on olukorra parandamise lootuses valmis oma valitseja meeldeldi välja vahetama. Selleks kasutavad nad kasvõi relvajõudu, kui hiljem peavad nad pettuma oma läbikukkumises ja saavad tunda olukorra halvenemist, sest Valitseja peab paratamatult tegema kahju neile, kelle valitsejaks sa saad. See seisneb nii sõjaväe olemasolust kui muude kahjustustega, mida iga vallutus sulle kaasa toob. Seega on sulle vaenlaseks kõik need, keda sa maad hõivates kahjustasid ja samas ka need, kes su sinna kutsusid, kuna sina ei suuda rahuldada neid nii nagu
annaabi.ee 
