hoogne. Mulle tekitas see muusika sellise emotsiooni, et ma oleksin tahtnud kohe minna lavale ja kaasa tantsida, sest see oli nii lobus. 2. pala, mida ma iseloomustan oli esimeses vaatuses, kui koor oli pikali ja koik hoidsid uhte katt ja sorme pusti. Samal ajal laulis uhest ekraanist uks mees. Muusika oli kiire, voimas, ahvardav, hirmutav ja muusika alguses ja lopus kolas see nagu praami pasundamine. Ma maletan sellest palast ainult natukene, sest see ei olnud eriti meeldejaav muusika. Teisi palasid ma eraldi ei maleta iseloomustada. Muusika oli uldiselt varvikirev, elujouline ja lustlik. Sergei prokofjev oli helilooja, pianist ja dirigent. Ta oli 20. sajandi esimese poole uks isikuparasemaid loomenatuure. Kuigi Prokofjev ei ole kunagi tegutsenud pedagoogina, on ta ometi avaldanud suurt moju erinevate maade paljudele muusikuile, sealhulgas ka eesti muusikuile. Alati on olnud neid, kes on tema loomingut imetlenud, ja neid, kes on selle vastu protestinud
Kõnelda tuleb olulisest, vältides ülearust. Väidete tõestamiseks tuleb tuua piisavalt näiteid. 3.4. Kõne lõpetamine. Mõistad alata - mõista ka lõpetada. Eesti vanasõna Kõne lõpp oma sama oluline kui algus. Inimesed mäletavad kauem seda, mida nad kuulsid viimasena. Ebaõnnestunud lõpp võib rikkuda kogu kõne mõju, õnnestunud 9 lõpp võib aga päästa keskpärasegi kõne. Kõne meeldejaav lõpp mõjub nagu magustoit, jättes pikaks ajaks meeldiva tunde. Kõne lõppu sobivad samad võtted mis kõne algusesse: võib rääkida nalju, jutustada anekdoote, üllatada kuulajaid, peamine on aga see, et kõne lõpp toetaks peamõtet ja tooks välja tähtsaima sõnumi. Kõne lõpus jõutakse tagasi algusesse: * pakutakse sissejuhatuses esitatud probleemile lahendusi, * vastatakse sissejuhatuses esitatud küsimusele.