redutseerunud varrele igihaljasteks soomusteks. Õis neljatine, lillakas. Õitseb juulis augustis 30-40 päeva. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. Mesilased külastavad kanarbikku peamiselt hommikupoolikul. [2] Harilik lumimari on madalakasvuline põõsas. Lehed lühirootsulised, alt sinakasrohelised. Õitsvatel okstel on lehed korrapärased, mitteõitsvatel okstel lõhestunud, ebakorrapäraste hõlmadega. Õied on väiksed , kellukjad. Õitseb juulist septembrini 30-40 päeva. Hea meetaim, meekogus 400 kg/ha. [2] Harilik vaher on kuni 25 m kõrgune puu. Lehed 5-hõlmalised, pikalt teritunud tipuga ja tömpide sisselõigetega. Õitseb enne lehtimist aprillis-mais 7-10 päeva. Rohekaskollased õied on kahesugulised, püstistes kännastes. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha. [2] Rohttaimed Sellesse rühma kuuluvad mitmesugused looduslikud taimed, mis kasvavad aiaäärtes, teeservades, söötidel ja teistel kasutamata maa-aladel. [2]
soojakraadi vaja veel parajat niiskust. Uurisin erinevaid hooaegasid 2007 2011 aastani ja võrdlesin nende meesaagikust. Tulemusena oli meerikkam suvi 2011. aastal. Meesaagikuste erinevused 5 aasta jooksul on toodud välja tabelis (Tabel 1). Erinevused tulenesid suvekuude niiskuse ja õhutemeratuuride erinevusest (Lisa 1). Tabel 1. Meesaagikus 5 aasta jooksul 6 Aasta Meekogus (kg) 2011 2010 2009 2008 2007 Kolmandaks on valgus. Päiksepaistelistemas kohtades toodavad taimed ka rohkem nektarit. Ja viimane ilmastikuolu on tuul. Tugev tuul vähendab taimedel nektari eritust mitmeid kordi. (Nõmmisto, 2009). 2.4. Taimestiku elutingimused ja paiknemine Järgmiseks oleks mullastik ja väetamine. Erinevatele meetaimedele sobivad erinevad mullad ja nende liigne lämmastikväetistega väetamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja
annaabi.ee 
