See, millise stiiliga saatele vaataja tähelepanu pöörab, on kindlaks tehtud varasemalt ning seetõttu kasutatakse saadete tegemisel ja saatekava koostamisel pidevalt samu võtteid. Vaatajal on meedia kasutamiseks oma personaalsed vajadused ja psühholoogiline motivatsioon, kuid samal ajal kuulub ta konkreetsesse sotsiaalsesse olustikku, mis kujundab oma meediakäitumise reeglid. (Rannu, 2010) Meediavaliku mudelis on enam-vähem kindlalt määratlevaks ja suhteliselt püsivaks teguriks sotsiaalne ja kultuuriline taust ning üldised maitsed ja eelistused, meeldivused ja huvid. Nii on ka meediavalikul tugev suunav mõju. Teine võrdlemisi suur tegur on meedia struktuur ja sisu, mis on kujundanud inimeste meediakogemust ja hoiakuid. Kombineerituna võivad need tähtsad ning tunnetuslikud tegurid anda üldised sisueelistuse mallid. (Rannu, 2010)
vanemate vm vastu). 57. Elustiil ja auditoorium Elustiili mõistet kasutatakse tihti erinevate meediakasutusmallide kirjeldamiseks ja liigitamiseks, sageli osana teiste hoiakute ja käitumise kogumist. Nt P. Bourdieu seostab kultuurilist maitset sotsiaalse ja perekondliku taustaga. Elustiili mõiste lükkab ümber eelduse, et meediamaitset piiritlevad klassikuuluvus ja haridus, elustiilid on vähemalt mingis osas endavalitud käitumise ja meediavaliku mallid. Kommertslikes turu-uuringutes lihtsustab elustiili mõiste tarbijate liigitamiset sellistesse tüüpidesse, misa aitavad suunata ja kujundada reklaami. Elustiili uuringud hõlmavad sotsiaalse positsiooni tunnuseid, käitumist, hoiakuid, maitseid ja väärtusi. Samu uurimistulemusi võib kirjeldada ka rõhutades nt põhjuslikke tegureid ( nt sissetulek, klassikuuluvus, kultuurilised aspektid jms). Elustiili mõiste puhul on raske leida sobiv analüüsitasand
annaabi.ee 
