Meedia noore põlvkonna kujundajana Vanasti olid põhilisteks meediavahenditeks ajalehed, kuid ühiskonna pideva arenemise tulemusena on nende hulka lisandunud veel televisioon, Internet ja raadio. Tekib küsimus, kas neil on noorte kujundamisel pigem positiivne või negatiivne mõju? Ajalehed on harivad, neist teadmisi ammutades ollakse kursis meie ümber toimuvaga. Kui jätta kõrvale kollane ajakirjandus, mis on huvitatud skandaalidest kuulsate inimestega seoses, siis on zurnalism hea silmaringilaiendaja. Et ajakiri suudaks inimestes enda vastu huvi äratada, peaks selles olema suhteliselt palju pilte, mis oleksid abiks tekstist paremini arusaamisel. Peale selle muudavad fotod ajakirja atraktiivsemaks. Televisioon võib olla nii õpetlik ja hariv kui ka lastele halvasti mõjuv ning kujundada noortele inimestele eeskujusid. Poisid näiteks fantaseerivad ennast sama vapraks ja tugevaks kui Sylvester Stallone. Vägivallarohkete märulite vaatamine või...
Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Uuringuid viiakse läbi peamiselt asutuste ja erafirmade tellimuste alusel, et lahendada nende probleeme. 1.Uuringud uutes tööstusmaades. Käesoleval ajal kasvab huvi kiiresti: kõrgem elustandard on tekitanud nõudluse paremate töötingimuste ja töökohtade järele. Huvi suurendab globaalne konkurents, mille tõttu on vaja rohkem tähelepanu pöörata toodete kvaliteedile ja tooteergonoomikale. 2.Kognitiivne ergonoomika. Internet ja elektroonilised meediavahendid muudavad üha ligitõmbavamaks virtuaalse konverentsi korraldamise, kuna see on operatiivsem ja odavam kui reaalne korraldus. Samas tuleb organiseerimisel palju tähelepanu osutada tehnilistele ja kognitiivsetele aspektidele ning sotsiaalsetele arvutilehekülgedele. 3.Vananemine ja ergonoomika. Tänapäeval on kiiresti kasvanud uuringute osatähtsus, mis pööravad tähelepanu seostele keskkonnategurite ja vananemise vahel. Uuring näitas, et töölise vananemist
ergonoomikal avarad võimalused. Eriti suurt tähelepanu tuleks osutada konstrueerimise varajastele faasidele, konstrueerija mälu koormuse vähendamisele, andes kõik mis võimalik üle arvutitele. Ülesande täpsustamine ja lahendusprintsiipide otsing tuleb jätta aga konstruktoritele. Soome ja India uurijad (Ahasan, Sen, Ukkola ja Kisko, 1997) esinesid ühisettekandega "Virtuaalse konverentsi tunnetus: ergonomistide roll". Internet ja elektroonilised meediavahendid muudavad üha ligitõmbavamaks virtuaalse konverentsi korraldamise, kuna see on operatiivsem ja odavam kui reaalne korraldus. Samas tuleb organiseerimisel palju tähelepanu osutada tehnilistele ja kognitiivsetele aspektidele ning sotsiaalsetele arvutilehekülgedele. Kergemini on lahendatavad sotsiaalse kontakti probleemid, näiteks vastuvõtupeo või konverentsilõuna asendamine nalju või vestlusi pakkuvate lehekülgedega.
annaabi.ee 
