Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste resultaatidest kuni poliitiliste intriigide ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märka me sugugi, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab. Ma arvan, et Eesti ajaloos on ajakirjandusel väga suur tähtsus - tänu Jakobsoni "Sakalale", Jannseni "Eesti Postimehele" ning veel mõnele väiksemale lehele tekkis üldse mõte oma riigist. Ilma propagandata, mille teostamise antud juhul võtsid enda peale ajakirjanikud, poleks iialgi suudetud organiseerida selliseid massiüritusi nagu laulupeod, kaugeltki nii jõudsalt arendatud eesti keelt, kirjandust ja kultuuri, rahva seas sel perioodil arenenud välja poliitilised eelistused ning talumehed midagi teada saanud põllumajanduse...
teguriks sotsiaalne ja kultuuriline taust ning üldised maitsed ja eelistused, meeldivused ja huvid. Nii on ka meediavalikul tugev suunav mõju. Teine võrdlemisi suur tegur on meedia struktuur ja sisu, mis on kujundanud inimeste meediakogemust ja hoiakuid. Kombineerituna võivad need tähtsad ning tunnetuslikud tegurid anda üldised sisueelistuse mallid. (Rannu, 2010) ETV, Kanal 2 ja TV3 vaatajate hulgast eristus uuringus ,,Meediateemaline arvamusuuring 2010" kaheksa vaatajatüüpi, kellest kuuele on omane emotsionaalne ja kahele ratsionaalne orientatsioon. Kõik need vaatajatüübid erinevad üksteisest televiisori vaatamise üldise sageduse, kanalirepertuaari ja muude meedialiikide kasutamise osas. (Rannu, 2010) 3.1. Peamised televaatajate tüübid Uuringu ,,Meediateemaline arvamusuuring 2010" järgi on Eesti televaatajate tüübid järgmised: 1