paradigma fookusest välja konfliktid ning ka muutust ei suudeta selle abil piisavalt seletada ja põhjendada. (Konfliktide ja muutustega tegeleb teine paradigma, alternatiivne meediauuringute paradigma). --- Süsteemiteoreetiline lähenemine - väga erinevate meediakanalite, väljaannete, programmide jne jne olemasolu on kompleksses ühiskonnas oluline kogu selle komplekssuse haaramiseks ja struktureerimiseks (lk 65). Rühl väidab, et meediastruktuurid kujutavad endast tegelikult lihtsustamismehhanisme, mis seisavad kommunikatsiooni hõlbustamise teenistuses. Seega on massimeedia roll seda olulisem, mida keerulisemaks muutub ühiskond (lk 66) Erinevalt varasematest mõju-uuringutest ei ole tähelepanu mitte ainult ühel konkreetsel tekstil või suhtlusaktil ja selle mõjul, vaid meediatekstid asetatakse laiemasse sotsiaalsesse konteksti (otsides vastust küsimusele, miks üht või teist meediateksti toodetakse).
aktualiseeritud infokogumis, vaid selle leiab seeläbi loodud mälus (1997). > Massimeedia aitab kaasa sellele, et ühiskonna alasüsteemidel oleks kusagil selge omavaheline kokkupuutekoht: võimaldab ühiskonnal monitoorida ka seda, mis toimub selle erinevates alasüsteemides, sest massimeedia vahendab oma sisus nii majanduse, poliitika, hariduse kui ka õiguse olulisemaid teemasid. Ajakirjandus kui sotsiaalne süsteem Meediastruktuurid kujutavad endast tegelikult lihtsustamismehhanisme, mis seisavad kommunikatsiooni hõlbustamise teenistuses, seega on massimeedia roll seda olulisem, mida keerulisemaks muutub ühiskond (M. Rühl) Blöbaum (1994): ajakirjanike spetsialiseerudes eristus ajakirjandus spetsiifilise sotsiaalse süsteemina ning kujunesid kirjutamata ja kirjutatud kokkulepped selle kohta, millised on ajakirjanike töö põhimõtted (sh eetikakoodeksi loomine, uudisväärtuse kriteeriumidest lähtumine jms).