Ajakirjaniku eetika küsib, milliseid eetilisi norme ajakirjanik oma töös peaks järgima. Tõerääkimise teema all käsitletakse meedia objektiivsust ja erapooletust, tõde ja valetamist. Siit leiate nii ajakirjanduse tõetruudust kui ka üldisemaid tõekontseptsioone puudutavaid materjale. Ajakirjandusvabaduse valdkonda on koondatud info sõnavabaduse, tsensuuri, omandisuhete ning ajakirjanduse vastutuse kohta. Meediapubliku alateemas uuritakse meedia suhteid publikuga ning küsitakse, milliseid sõnumeid õigupoolest ajakirjandus edastama peaks. Sündmuse osaliste ja allikate alapeatükk keskendub küsimustele, mis tekivad seoses infoallikate kohtlemise, info hankimise meetodite, eraellu sekkumise, solvava sisu avaldamise ning vajadusega tagada sündmuses osalenud inimeste turvalisus. Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa
Muidugi peavad auditooriumil olema lugemisoskus ja muud vajalikud oskused. Oluline on ka kättesaadavuse ja sobivuse kindlaksmääramine. Nt võib sihtauditooriumi hulgast välja arvata lapsed alla kindla vanusepiiri. Potentsiaalset auditooriumi võib piiritleda ka inimestega, kellel on kasutamisharjumused ja poolehoid selle meedia suhtes. Mõnikord tuleb auditooriumi puhul arvestada päevaaega, kas on tegemist hommikuse, päevase või õhtuse auditooriumiga. Kolmas tsoon määrab järgmise meediapubliku taseme: raadio- või televisioonikanali, programmi vms poolt kaetava tegeliku auditooriumi. Seda kaetavuse näitajat kasutatakse tavaliselt müügi, külastatavuse ning tellimuste mahu, loetavuse näitajate ja auditooriumi reitingute puhul jne. Neljas ja kõige sisemine tsoon näitavad tähelepanu kvaliteeti ja teate potentsiaalset mõju, mida osaliselt saab empiiriliselt mõõta. Auditooriumid on erakordselt ebastabiilsed, realiseerub vaid väike osa auditooriumi potentsiaalsest
annaabi.ee 
