Teadmised näiteks ohtlike ilmanähtuste puhul aitavad meil kiiremini tegutseda ja oma tegemisi vastavalt sellele siis korraldada. Kasuks tulevad loomulikult i ka maailmas toimuvad sündmused. See ei ärata meis üksnes huvi, vaid laiendab ka meie silmaringi. Mistõttu aitab see meil erinevatel teemadel kaasa rääkida ja arutleda. Ning mida haritum paistab inimene, seda lihtsamini võetakse ta seltskonda vastu. Meedial on suur võime ning sellega tuleks arvestada. Meediapoolne surve võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, ise tuleb aru saada, ilusast ja inetust, õigest ja valest. Meil endil on valikuvõimalus, mida uskuda ja mida mitte ning vstavalt sellele kujuneb ka arusam meedia toimimisele. Meie looduslik instikt on teada seda, mis toimub parasjagu meie ümber. Keegi meist ei taha elada teadmatuses Tänapäeval on üks traditsioonilisemaid viise teabe saamiseks massimeedia vahendusel
Mängud ja mänguasjad Muusika ja muusikatarbed(tarbijale) Mõned toiduained (šokolaad, maiustused, kala,linnud, kastmed,puuviljad, karastusjoogid, alkohol) Brändi imago tugevuse peamisteks allikateks Landori järgi on: 1. Ajalugu ja saavutused 2. Tootekategooria positsioneering osalusmäära ja tüübi mõttes,mis kaldub olema keskmisest soodsam toitude,jookide, autode ja meelelahutustoodete puhul 3. Kvalikteet 4. Meediapoolne toetus 5. Brändi või firma isiksus,müüt 6. Brändi järjepidevus 7. Brändi uuenemisvõime 8. Efektiivsus, eriti võime pakkuda nn superbrändi, mille alla koondub rida allbrände Tugevatseks teguriteks, mis viivad brändi tippu, on liidriroll, väärtus hinna suhtes, kvalikteet, sobivus tarbija vajaduste ja enesehinnanguga, usaldusväärsus. Et olla tugev, peab bränd olema hästi tuntud ja samsa kõrgesti lugupeetud
omavahelised seosed. Kui auditoorium jagab ühiseid hüvesid ja see ühtsus põhineb sarnastel sotsiaalsetel tunnustel, siis teabe rahuldamine on seotud kindlate ootustega. See auditooriumi tüüp on tekkinud, et rahuldada meediakasutajate erinevaid vajadusi. Selle asemel, et igal kogukonnal (nt elukohast, usust lähtudes) oleks oma kindel meediakanal on sooviga tunnetada kõiksugu erinevaid vajadusi jõutud selleni, et meediapoolne pakkumine suureneb pidevalt. Huvide skaala laieneb pidevalt, iga meedium (film, muusika, raamat jms) on mõeldud teatud huvidega potentsiaalsele auditooriumile. Lugejatel, vaatajatel, kuulajatel puudub ühise identiteedi tunnetus. H. Gansi väidab, et selle olukorra on esile kutsunud maitsekultuur. 55. Auditooriumi hõlmatus ja meedia mõju Auditooriumi hõlmatuse kontseptsioonid:
annaabi.ee 
