sotsiaalmeedia, kasutaja-autorlusega vs looja-sisuga 5. Millised vabadused ja õigused on meediaga seotud? Millel need põhinevad? Sõnavabadus – võõrandamatu demokraatlik inimõigus, mille järgi igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni ükskõik mil viisil. Kommunikatsioonivabadus – õigus oma mõtteid vabalt väljendada ja valida, kust ning millist infot hankida. Ajakirjandusvabadus – meediaorganisatsiooni õigus otsustada väljaande sisu üle. Eraelu puutumatus – inimõigus, mille järgi igal inimesel on õigus määrata, milliseid andmeid ta enda kohta avaldada soovib. Põhinevad põhiseaduse 45 paragrahvil. 6. Millal on eraelu puutumatuse rikkumine õigustatud? Eraelu puutumatust võib rikkuda kui: avaldatud info on üldsuse jaoks olulise tähtsusega, info avaldamiseks on asjaosalise nõusolek, info on juba avalikkusele teada, see on riikliku julgeoleku,
· Meedia kliendid, sh reklaamiandjad ja sponsorid · Erinevat liiki allikat (agentuurid, kunstnikud, valitsused, firmad) · Need, kellest kirjutatakse-räägitakse (tegelased), kas üksikisikute või gruppidena · Meediafirmade omanikud ja aktsionärid · Regulaatorid ja seadusandjad Aruandekohustuse raamistikku iseoomustavad elemendid: seadus ja regulatsioon; raha/turg; avalik vastutus; professionaalne vastutus (lk 167) 33. Meediaorganisatsiooni mõjutavad tegurid · Poliitika · majandus · pidevalt muutuv levitehnoloogia. Meedia avalik olemus tuleneb peamiselt meedia poliitilisest funktsioonist demokraatlikus ühiskonnas. Meedia peab tegutsema kasvõi osaliselt turumajanduse diktaadi järgi. (lk 173) 34. Meedia kui äri Meedia on oma loomult segatud. Tihti tegutsetakse kahel turul , müües toodet tarbijale ja teenust reklaamijale. Iseloomulik on kõrge tööintensiivsus ja kõrged püsikulud