enim hinnatakse mõtestavat/uurivat rolli (62%) ning informeeriva levitaja rolli (51%), vastase roll jäi aga tahaplaanile (17%). Olulisel kohal on ka rollitunnetus ja ajakirjanikueetika (nt Briti ajakirjanikud olevat märksa enam üksnes informatiivsele rollile pühendunud kui sakslased). Uudiste valikut mõjutab ka erakondlikkus (nt eriti Saksamaal, kus ajakirjanikud olid arvamusel, et kommentaarid on tähtsamad kui faktid). 38. Reklaami mõju Enamik vabaturu meedialiikidest on orienteeritud reklaamiandjate vajaduste rahuldamise poliitikale, seistes nii ka enda huvide eest. Kujundus, küljendus, planeerimine ja programmide koostamine peegeldavad tihti reklaamiandjate huve. · Reklaamiandjad püüavad harva mõjutada ajakirjanikke kirjutama uudiseid soovitud laadis, pigem püüavad nad maha suruda endale kahjulikke uudiseid. · Nad on väga tundlikud keskkonna suhtes, milles nad oma teateid levitavad ja püüavad vältida
eripärane materiaalne väljund, mis on osa palju suuremast kirjamaailmast. "Prantsuse revolutsiooni kultuurilised lätted" (1990) Uurimus vaimsetest ja kultuurilistest muutustest, mis tegid Prantsuse revolutsiooni puhkemise 1789. Aastal võimalikuks. Käsitletud põhiteemad:*Valgustus *Avalik arvamus *Raamatukaubandus *Ilmalikustumine *Kuningavõimu desakraliseerimine ROBERT DARNTON (sünd.1939) Raamatud olid ainult üks tolle aja paljudest meedialiikidest. Tegelikult sisaldasid trükitud tekstid tihtipeale suulist materjali kuulujutte, laule ja kandsid siis edasi sõnumeid, mis arutluste või ühislugemiste vahendusel leidsid uuesti tee suulisesse kommunikatsiooniringlusse. Raamatuajalugu suubub laiemasse kommunikatsiooniajalukku. "Tsensorid töös: kuidas riigid on kujundanud kirjandust" (2014) Võrdlev-ajalooline analüüs tsensuuri rollist raamatumaailmas ja kirjanduses kolme näite põhjal: 18
annaabi.ee 
