Kombineerituna võivad need tähtsad ning tunnetuslikud tegurid anda üldised sisueelistuse mallid. (Rannu, 2010) ETV, Kanal 2 ja TV3 vaatajate hulgast eristus uuringus ,,Meediateemaline arvamusuuring 2010" kaheksa vaatajatüüpi, kellest kuuele on omane emotsionaalne ja kahele ratsionaalne orientatsioon. Kõik need vaatajatüübid erinevad üksteisest televiisori vaatamise üldise sageduse, kanalirepertuaari ja muude meedialiikide kasutamise osas. (Rannu, 2010) 3.1. Peamised televaatajate tüübid Uuringu ,,Meediateemaline arvamusuuring 2010" järgi on Eesti televaatajate tüübid järgmised: 1. Tasakaalukas vaatleja (16% eestlastest) on mõõdukas televaataja, kes eelistab pigem elamuslikku programmi. Eelistuste esikohal on ,,Pealtnägija", uudistest on ,,Reporter" ja ,,Aktuaalne kaamera" võrdsel tasemel
reklaamijale. Iseloomulik on kõrge tööintensiivsus ja kõrged püsikulud. Suur ebakindluse aste ja toote unikaalsus. Ebakindlus seondub tarbijate hinnanguga, nende eellistustega. Meediatooteid saab harva samas vormis korduvalt müüa. Meediaärisse on raske sisse pääseda, peamiselt kõrgete püsikulude ja suurte summade tõttu, mida projekti käivitamine nõuab. Meediat mõjutab avalikkuse tähelepanu, sel on avalikkuse vastutuse koorem. Kuigi meedialiikide arengut on üksikisikute ja ühiskondade sotsiaalsed ja kultuurilised nõudmised, majandatakse meediakanaleid siiski nagu äriettevõtteid. Viimastel aastatel on see suund mitmetel põhjustel hoogustunud, eelkõige seetõttu, et on tõusnud kogu info- ja kommunikatsioonisektori tööstuslik ja majanduslik tähtusus. Sellega seondub ka laialt levinud riiklike telekommunikatsiooniettevõtete privatiseerimine ning nende tegevuse laiendamine nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasandil
annaabi.ee 
