arengule on võimalik hoida ennast kursis maailmas toimuvaga pidevalt. Uudised jõuavad ühest maailma otsast teise minutitega või isegi sekunditega. Tehnoloogia arengu tõttu on paranenud inimeste üldine informeeritus ning avardunud nende silmaring, mis mõjutab nende igapäevaelus langetatud otsuseid. Demokraatlikes riikides peab olema meedia erapooletu ning adekvaatne. Teoorias peaks see nii olema, kuid praktika on näidanud, et alati nii see ei ole, sest tihti on mängus meediakompaniide omanike või nende rahastajate huvid. Heaks näiteks on telekanal Tallinna TV, mida rahastab Tallinna linnavalitsuses ning tänu sellele, et pealinnas on võimul Keskerakond, siis näeme sealt igapäevaselt saateid, mis näitavad Keskerakonda ainult heas valguses. Kanali eesmärk peaks olema elanike kurssi viimine linnas toimuvaga, kuid nii see ei ole, sest sealt ei ole võimalik saada adekvaatset informatsiooni. See näitab meile, et näiliselt erapooletut meediat võib ära kasutada endi
Bertelsmanni kirjastuse kasv 1970.ndatel aastatel. 1996-2003 sõlmiti USAs vähemalt 380 kirjastuste liitumislepingut. Ühinemine ja ülevõtmine: · horisontaalne · vertikaalne · haarde laienemine ehk diversifikatsioon · konglomeraat. 1960ndatel aastatel tundis elektroonikatööstus (ITT, IBM, Xerox) ja telekompaniid (CBS,ABS) huvi raamatukirjastuste vastu. 1970.-1980ndad filmi-ja videotööstuse huvi, suurte meediakompaniide teke (Time Warner, Paramount). Ühinemise eesmärk majanduliku efektiivsuse saavutamine. Ühineti selleks, et kontrollida ligipääsu vähesele ressursile, sisule; et kindlustada ligipääs võrgustikule, kus oma sisu levitada; et tekiks suuruse efekt, st. kokkuhoid püsikuludelt, sääst mitmekülgsusest, ühe idee mitmekülgne rakendamine; ja et suurendada toodete rahvusvahelist levikut. 2)Kirjastamise internatsionaliseerumine
Selles top100 nimekirjas ei olnud ühtegi sporditreenerit ja vaid 4 sportlast. Ka viimased sattusid nimekirja selle tõttu, et nad sõlmisid lepingud mõjuvõimsate massimeedia kanalitega. Isegi ülikõrgelt tasustatud profisportlased ei sattunud sellese nimekirja kuna nad ilmselt ei täitnud otseselt suurkorporatsioonide huve ja ei suurendanud otseselt nende mõju. Nagu tab. 1. Toodud nimekirjast nähtub, on jäme otse meediakompaniide ja rahvusvaheliste firmade (NIKE, General Motors) käes. Näitena võiks tuua Phil Knighti panuse sporti 1996.a.: Phil Knight Nike juhatuse esimees ja peamanager. Nike kontrollib peaaegu 40% spordijalatsite turust. Nike sponsoreerib sporti väga laialdaselt lülitades sellese tooted, mis demonstreerivad inimestele üle kogu maailma seda ideed mida kannavad nende tooted meedias ning mida inimesed ise näevad spordis. Nike logo on paljude profisportlaste (M. Jordan, T
annaabi.ee 
