Coubertin Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK), mis on olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses Olümpiahartast. Olümpiamängud on kasvanud niivõrd suurteks, et peaaegu iga maa ja rahvus on spordivõistlusel esindatud. Olümpiamängude suurus on pannud olümpialiikumise proovile mitmes vallas: boikotid, dopingu kasutamine, korruptsiooniskandaalid ja terrorism. Iga kahe aasta tagant avaneb tundmatutel sportlastel tänu olümpiamängudele ja nende suurele meediakajastusele võimalus koguda nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist tuntust. Olümpiamängud annavad ka olümpialinnale ja spordivõistlust võõrustavale maale võimaluse end maailmale näidata. Antiikolümpiamängud olid iga nelja aasta tagant Olümpias peajumal Zeusi auks peetud religioossed spordipidustused, kus võistlesid Vana-Kreeka linnriike esindavad sportlased. Olümpiamängudel võisteldi nii spordi- kui ka võitlusaladel, näiteks maadlus, pankraation ja hobuste võiduajamine.
Ludendorff ja Hitler arreteeriti. Vt: Marss Feldherrenhallele Hitler varjas end pärast Müncheni ülestõusukatset oma tuttava Ernst „Putzi“ Hanfstaengli juures Uffingis. 11. novembril 1923 vahistati ta seal. Oma karistusest tuli tal ära kanda vaid aasta. Juba 20. detsembril 1924 lasti Hitler vabaks. Ta kasutas vanglas olemise aega oma teose „Mein Kampfi“ sekretärile Rudolf Heßile dikteerimiseks, raamatus esitas Hitler avalikult oma ja natsionaalsotsialismi sihid. Tänu meediakajastusele sai Hitler nüüd üleriigiliselt tuntuks. Ta positsioon NSDAP-s oli vankumatu ja ta sõna oli rahvalikus liikumises veelgi kaalukam. Seni oli ta ennast näinud kui liikumise propagandisti, kes pidi tee vabaks tegema tulevasele juhile, kuid nüüd hakkas ta iseendas liikumise juhti nägema. 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis viis taas poliitilise ebastabiilsuseni, mille tingimustes Hitler lõi sidemed Saksa suurettevõtjatega, kelle huvides oleks olnud
annaabi.ee 
