Meedia suhe noortega - varem ja tänapäeval Tänapäeva on meil kõige suuremaks informatsiooniallikaks meedia. Selle alla kuuluvad ajalehed, raadio, ajakirjad, televisioon ja paljud muud infokanalid. Nüüdisaja noorte suhted meediaga on aga hoopis teistsugused kui kunagi varem. Kas noorema põlvkonna harjumused võivad ohustada meediaväljaandeid? Arutelu on olnud selle üle, et kas noorte meediaharjumused võivad mõjuda halvasti nende tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest kõik asjad ja olukorrad pidevalt uuenenevad ja inimesed peavad harjuma ja kohanema nendega. Tõesti võib juhtuda nii, et raadiot enam ei kuulata, aga ega selle tõttu ei jää vajalik informatsioon kätte saamata. Mulle tundub, et üha enam koguvad kuulsust internetiajalehed ja uudiste portaalid,
vanaema, kuna neil ei esine mitte ühtki sarnast meediatarbimisharjumust, kuna autor on orienteeritud pigem internetipõhilisele uudistelugemisele, samas kui vanaema kasutab selleks raadiot, televiisorit ja ajalehti-ajakirju. See käib küll üldise argipäevarutiini kohta, üksikjuhtumites sarnanevad autori ja vanaema meediapäevad üksteisega. Ema ja peretuttav on üksteisega võrreldes üsna sarnased, kuigi ema puhul on näha, et tegemist on suurema meediatarbijaga kui seda on peretuttav. Meediaharjumused on erinevad ning seda näitas ka ühe pere meediatarbimiste ning – harjumuste jälgimine ning analüüsimine. Kui üks pereliige tarbib ühtmoodi, ei saa eeldada, et nii teeb ka teine pereliige. Sarnaseid jooni võis leida mõne pereliikme vahel tarbitavate meediumite valikul ning eelistuste tegemisel. Eelduste kohaselt leidus ka selliseid meediakanaleid, mille kaudu mõni pereliige ei omasta informatsiooni, näiteks raadio või internet
annaabi.ee 
