Kõrgaeg oli 9.s, lagunes emiraatideks. Suuremad linnad-Kairo, Tunis, Toledo,Cordoba, Jerusalemm, Damaskus. Peateel paiknesid karavanseriad, peatus paigad. Kaubeldi siidi, portselani, paberi, lõhnaainete, vürtside, terase, vaipade ja vääriskividega. Araablaste kultuurisaavutused: araabia tähestik 4.s (28 konsonanti) loodi kreeka tähestiku alusel; grammatika. Tekstid papüürusel/pärgamendil/paberil. Kalligraafia- ilukiri, enim kaunistati esitähti. Raamatukogud õukonnas, mošeede ja medreste juures. Tarkuse maja (raamatukogu) Bagdadis (antiiksete tekstide hankimine ja tõlkimine (tänu sellele on antiiksed tekstid säilinud). Ülikool Bagdadis 11.s. Reaal-ja loodusteadused. Kartograafia (maa-alade kaardistamine) Al Idiris; meditsiin (Ibun Sina entsüklopeedia); astronoomiakoolid, tähetornid; araabia numbrid Indiast. Lisasid nulli; malemäng. Leiutised: tulleveskid, 3-nurkne abipuri, astrolaab (vahend
III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss ARAABIA Islam kandis edasi antiiktraditsioone. Teadus ja meditsiin olid arvestataval tasemel. Neil ka suur rakendus. Araabiamaailma fenomen (kui räägime teaduse arengust) esimese aastatuhande teisel poolel seisnes paaris asjas: · Esiteks maailmariik araablaste (islami) poolt domineeritav ala ulatus Indiast ja Kesk-Aasiast idas Hispaaniani läänes. · Teiseks eeldas araablaste ühiskonnakorraldus haridusasutuste medreste teket. Loodi ka raamatukogusid ning midagi teaduste akadeemia sarnast (Bagdadis Tarkuse Maja, bayt al-hikmah, mida juhtis Süüria päritolu kristlane) · Kolmandaks Araabia kultuuriruum sisaldas mehhanisme, kuidas integreereida võõrusulisi. Niiviisi juhtus, et Antiik-Kreeka tsivilisatsiooni riismete kandjad põgenesid oma ajaloolisel kodumaal ja Väike-Aasias võimule pääsenud kristluse eest (milline represseeris võõrusulisi) araablaste aladele.
annaabi.ee 
