sellega nagu ka Egipitus. Samas oli Pärsia riik suht stabiilne ja kestis 200a. Seni oli ta maailma suurim impeerium. Stabiilsust ei lõhkunud niivõrd vastuhakud kui dünastiasisesed tülid, mis viisid vennatapusõdadeni. Rajati ka postitee Susast Sadisesse (Royal road eelmisel kaardil). Pärsia sõjavägi oli etniliselt kirju seltskond. Iga sõjaväelane võitleb oma juhtide, relvastuse ja värvide all. Oli olemas ka eliitüksus 10 000 surematut. Need olid pärslased-medlased. Herodotos on neile suurt tähelepanu pööranud, aga mujal allikates neid vist pole. Kuna pärslased olid sisemaa rahvas, ei olnud neile laevasõidu kogemust. Aga nad vallutasid Foiniikia ja Egiptuse ja Kreeka laevad. Kreeka palgasõdurid hakkasid tulema 4.saj algul teenistusse. Sel ajal oli muudatus pärslaste-kreeklaste poliitikas. Pärsia kuningas finantseeris Sparta laevastiku rajamise. Kogu 4.saj pärsia kuningad kasutasid raha
Venatapu sõjad, mis tulid peaaegu iga võimu vahetusega. Pärsia riik arendas teede ehitust, strateegiline eesmärk, ühendada julgeoleku kaalutlustel maavaldusi. Pärsia riigi sõjaline korraldus Sõjavägi koosnes paljudest rahvadest. Herodotos kirjeldab Xerxese sõjaväge, hiigel suur iga rahvas võitleb oma riietuses, oma juhtide all ja oma relvastuses. Võibolla mingi aeg toimis. Võis olla ka eliitüksus 10 000 surematut need olid Pärslased ,medlased, kuninga kaitsjad. Väljalt poolt hero me ei tea mitte midagi nendest. Laevastik- sisemaa rahvas ,merekogemust polnd. Nende alla langesid Foniikia linnad ja Egiptuse linnad, nende laevastik oli siis valdavalt Foniikia, Egiptuse ja Kreeka laevad. Oluline joon oli ka Kreeka palgasõdurid, al 5 saj lõpust ja 4 saj algusest. 5 saj lõpp tähednas teatud muudatust kuni senini oldi selgelt Kreeklastega vaenujalal , 5 saj lõpul oli Peloponnosuse sõda,
annaabi.ee 
