Linna oleva habemeajaja nimetati raekirurgiks. Mõnikord oli sel ka abiline, epideemiate ajal lisaks veel ka katkuhabemeajajad. Saunamees- arst, mis tegeles kupupaneku, aadrilaskmise, kliistri ning nahahädade ravimisega. Ta ei tohtinud ravida vigastusi, mis pärit terariista löögist või põletusest. 14. Naised keskaja meditsiinis Keskajal naised tegelesid meditsiiniga. Üldine tendents oli naiste väljatõrjumine meditsiinpraksisest. Seda põhjustas meditsiinikutse institutsionaliseerumine, sest ülikoolid olid naisele suletud. Naistele olid suletud ka käsitööliste organisatsioonid. Naised aga töötasid käsitööliste ravijate, saunanaiste ja ämmaemanditena. 15. Iatrofüüsika ja iatrokeemia Iatrofüüsika- õpetus meditsiinis, mis lähenes organismile läbi mehaanika, matemaatika ja füsikaa printsiipide. Iatrofüüsika mõjudega saab seostada
rahvast. Arheoloogiline materjal (luustikud) näitab patsientide puhul eeskätt mehi. (Mehed (poisslapsed) olid ka tervenemisega seotud imetegude läbi paranejad.) Kloostrirahvas panustas põhjalikult rohuteadusse kloostrite juures asusid sageli ravimatimede aiad. (Soospetsiifika keskaja meditsiini juures ei ole aga ainult mehi eelistav ilmne on, et enamus toonasest meditsiinipraksisest tehti mitte-õppinud inimeste ning eeskätt naiste poolt. Naiste väljatõrjumine meditsiinpraksisest on üks läbi keskaja kestnud pidev ja süvenev protsess. Põhjustas seda meditsiinikutse institutsionaliseerumine arstidelt nõuti üha enam vastavat ülikooliharidust, kuid ülikoolid olid naistele suletud.) Keskaja alguseks, 7. sajandiks, oli Euroopas ununenud ja kadunud kõik varasem (Rooma) traditsioon linnaarstid, haridus vastavas vallas jne. Uus areng algas eelmise aastatuhande vahetusel. Arstihariduse keskus 12. sajandil oli Salerno. Pandi
annaabi.ee 
