Olulisteks näitajaks, mis suurendavad oodatava eluea pikkust tänapäeval, on infektsioonidest tulenevad laste ja täiskasvanute surmajuhtumite vähenemine ning kroonilisest haigusest tingitud surmade edasi lükkamine. Samuti suurendab oodatavat eluiga riigi majandusliku olukorra paranemine (sh haridus), mis parandab laste ja noorukite toitumist, laiendatud juurdepääsu tervise kontrollile ning 5 meditsiinitehnoloogiate kiiret laienemist. Lisaks on Lõuna-Koreas ja Jaapanis kõrgemad oodatava eluea näitajad, kuna inimesed on säilitanud madala kehamassiindeksi ja vererõhu ning suitsetatakse vähem erinevalt lääneriikidest. (Kontis et al. 2017). Üheks väga heaks näiteks oodatava eluea paranemisest võib tuua Jaapani, kus riik, kellel oli väga madal eluiga pärast II maailmasõda, parandas oma olukorda nii hoogsasti, et jõudis madala
kahjulike tagajärgede vältimiseks. Sellest lähtuvalt on seadusandlikud meetmed koos agentuuride ja töörühmade (teaduslikult põhjendatud arvamuste andmiseks) loomisega ELi asjaomaste tegevusvaldkondade põhilüli. Võrke ja infosüsteeme luues kavatseb ühendus keskenduda riiklike asutuste ja huvirühmade vahelistele kogemuste ja parimate tavade vahetusele, et pideva õppe ja täiustamise kultuuri edendada. Poliitikakujundajate järjepidevaks abistamiseks ning meditsiinitehnoloogiate kliinilise tõhususe, kvaliteedi ja muude omaduste, näiteks ravimi-, meditsiiniseadmete ja kirurgiliste operatsioonide alaste tegevusvaldkondade koordineerimiseks asutati tervisetehnoloogia hindamisvõrgustik. Mehed ja naised Meeste ja naiste puhul esinevad erinevad haiguste vormid, erinev on kokkupuude tervist mõjutavate teguritega ja juurdepääs tervishoiuteenustele. Bioloogiliste tegurite ja sotsiaalsete
annaabi.ee 
