professoriks, kuid Baer ei võtnud seda kohta vastu. Vaatamata edukale saavutusele ei saatnud Baeri hilisemaid samalaadseid uurimusi enam kiire edu ning mitmete asjaolude tõttu kolis Baer 1834. aastal lõplikult Peterburi. Seal ootas teda töö Peterburi Teaduste Akadeemias zooloogina, hiljem füsioloogina. Baeri Peterburi-eluperiood hõlmas nii teaduslikku kui ka teadusorganisatoorset tegevust. 18411852 töötas ta Peterburi Meditsiinikirurgia Akadeemia võrdleva anatoomia ja füsioloogia korralise professorina. Zooloogina töötades kiindus ta tugevasti Venemaa füüsilisse geograafiasse. Baer korraldas mitu ekspeditsiooni ja käis ise mitmel teaduslikul retkel. Lisaks kõigele oli Baer Vene Geograafiaseltsi asutamise mõtte algataja, selle president ning Geokrüoloogia ning füüsilise antropoloogia ja etnograafia rajaja. Lisaks veel tegutses Baer teaduspoliitika ja raamatukogunduse alal. Peterburi Teadeste akadeemias valiti Karl
haigustest) ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis.[1] 1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsbergi Ülikoolis. 1826. aastal valiti Köningsbergis töötav Baer Keiserliku Teaduste Akadeemia välismaiseks kirjavahetajaliikmeks.Tänutäheks pühendas Baer järgmisel aastal ilmunud oma ladinakeelse teose "Imetaja ia inimese muna tekkest" Keiserlikule Teaduste Akadeemiale 1834. aastal asus Baer Peterburi. 18411852 töötas ta Peterburi Meditsiinikirurgia Akadeemia võrdleva anatoomia ja füsioloogia korralise professorina. Ta oli Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president, samuti Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige. 1862. aasta oktoobris lahkus Baer seoses kõrge ea ja tervise halvenemisega akadeemia teenistusest. Kuigi ta oli akadeemiku kohast loobunud, jäi ta akadeemiaga seotuks auliikmena koos hääleõigusega- Selline staatus oli Peterburi Teaduste Akadeemia ajaloos haruldane.
annaabi.ee 
