Virchow, kes teatas, et haiguspuhang pole põhjustatud niivõrd mõne etioloogilise faktori poolt (bakterioloogiline teooria veel puudus!), vaid et põhjuseks on sotsiaalsed olud. Epideemiad tuleks seega võtta kui ohumärki poliitilises kontekstis. Virchow oli tänapäeva mõistes oma poliitilistelt vaadetelt vasakpoolne ning nõudis inimestele haridust jms. Ka riiklikule haigekassade- ja sotsiaalsüsteemile pani aluse Saksa seadusandlus kui 1883. aastal alustas Bismarck Saksamaal riikliku meditsiinikindlustusega. (1911. aastal sai Inglismaal Lloyd George ettepanek Ninepence for fourpence (Bismarcki eeskujul) hea vastuvõtu (see tähendas, et inimene ise paneb 4, tehas 2 ja riik 3 penni).) Olid kujunemas uued ajad, valimisõigus levis üha allapoole mööda sotsiaalset redelit ning poliitikutel oli vajadus kehvemal järjel elektoraadile "silma teha", lisaks leivale ja tsirkusele tulid poliitilisse diskussiooni tabletid ja haiglakohad.
· Niisiis pääseb ingliskeelses maailmas esiplaanile vabatahtlik tervishoiukorraldus (-kindlustus). · Saksamaal kujuneb 18.-19. sajandi vahetusel välja aga politseiline tervishoiukorraldus meditsiinipolitsei (Johann Peter Frank), st, et nö "ülevalt poolt" riigi tasemelt, surutakse elanikkonnale peale teatav maksu- jm reeglistik. Riiklikule haigekassade- ja sotsiaalsüsteemile pani aluse Saksa seadusandlus kui 1883 a alustas Bismarck Saksamaal riikliku meditsiinikindlustusega. 1911 Inglismaal saab Lloyd George ettepanek (Bismarcki järgi), hea vastuvõtu Ninepence for fourpence. Inimene ise paneb 4, tehas 2 ja riik 3 penni. Poliitikutel tekkis võimalus elektoraadile silma teha, lisaks leivale ja tsirkusele tulid tabletid ja haiglakohad. Murrang oli alanud, kui saadi aru, et riigi arengule aitavad kaasa mitte ainult kirjaoskajad, motiveeritud jne inimesed, vaid ka terved. Teema muutus aktuaalsemaks
annaabi.ee 
