hakati mõistma, et haigused võivad olla tingitud elukeskkonnast. 19. sajandi keskel avastas Chadwick, et inimesed elavad haisvas keskkonnas ja alguse sai kanalisatsioon. tekkisid heategevad organisatsioonid. saksamaal kujunev välja politseiline tervishoiukorraldus-meditsiinipolitsei, st et riigi poolt surutakse peale teatav maksu- jm reeglistik. saksamaal pandi alus ka riiklikule haigekassade- ja soltsiaalsüsteemile. tekkis riiklik meditsiinikindlustus (Bismarck). inglismaal ninepence for fourpence (inimene ise paneb 4 penni, riik 3 penni ja tehas 2 penni). saadi aru, et riigi arengule aitavad lisaks kirjaoskajatele ja motiveritud inimestele ka terved inimesed. tööliskond hakkas organiseeruma -> tekkisid haigekassad-> tekkis vajadus arstide järele. algas nn meditsiiniline proletariseerumine ehk siis arstid hakkasid tegutsema vastavalt haigekassade ja kindlustusseltside ettekirjutustele
Vähendada inimeste hulgas ebasoovitavaid tegevusi (vähendada suitsetamist- aktsiis; alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis- seotud keskkonna reostusega, rahastada maanteede remonti, ehitust; luksuskaupade aktsiis) Turgutada majanduselu- alandamise/tõstmise teel Otsesed ja kaudsed maksud Otsesed maksud- maksumaksja maksab otse oma sissetuleku pealt: tulumaks, sotsiaalmaksu 33% maksab ettevõtja palgafondilt otse maksuametile, sellega tagatud meditsiinikindlustus Kaudsed maksud- makstakse tarbimise pealt: käibemaks 20%, teatud kaupadel 9%- raamatud, kultuuri tarbimine, aktsiisid Maksusüsteemid Proportsionaalne maksusüsteem- kõik maksavad ühe maksumäära järgi, olenemata sissetulekust. (Eesti) Astmeline (progresseeruv) maksusüsteem- maksumäär sõltub sissetuleku suurusest. Enamikes Euroopa Liidu riikides. Oht: rikkad kolivad mujale, oma sissetulekut deklareerivad riikides, kus vähem maksta tuleb
annaabi.ee 
