allikas kõrvaldatakse (exclusion) regulatsioonist, kui: tekitatud doos on tühine doosi ja kontrollimisraskuste kombinatsioon nõuab Isikutel deterministlikke efekte tekitavate üksikkiirgusallikate kaitset käsitletakse väljaspool üldist kaitseskeemi Vastavalt Kiirgusseadusele jaotatakse kiiritus järgmistesse alagruppidesse: kutsekiiritus looduskiiritus elanikukiiritus meditsiinikiiritus avariikiiritus Õigustus Mitte ükski kiirgustegevus või allikas ei ole aksepteeritud kui see tegevuse tulemusena saadav kasu inimestele või ühiskonnale tervikuna ei ole suurem kui see kahju, mida kiirguse kasutamine võib tekitada. Doosi piirmäärad Tolerantsuspiirid, mida kasutatakse doosi ja sellega seotud riski puhul Mitte aktsepteeritav Tolereeritav Aktsepteeritav Piirmäärade kaks tähendust:
vähesus II- mõni tund kuni 3 nädalat (peite)- enesetnne paraneb III- 3 nädalat- üldine mürgitus, verejooksud, KNS häired. Kui haige jääb elama, algab pikka aega kestev paranemine IV- pikk paranemine Krooniline kiiritustõbi Korduvad väikesed kiirgusdoosid Sigimatus Geenide kahjustus Üldhaigestumus Joodi kuhjumine kilpnäärmes, strontsium luustikus Kiirituse liigid Kiirgusseaduse alusel Kutsekiiritus Looduskiiritus Elanikukiiritus Meditsiinikiiritus Kosmiline kiiritus Kutsekiirituse piirnormid Aastane efektiivdoos ei tohi ületada: Viie järjestikuse aasta kutsekiiritust keskmiselt 20 mSv 50mSv- mitte ühelgi viiest aastast 6mSv- kutsealases vljaõppes osalevatele 16- 18 aasta vanustele isikutele 1mSv- rasedatele Aastadoosid Loodusliku taustkiirguse aastadoos 0,4-4mSv, kohati kuni 50mSv. Kiirgusväljas töötava inimese kogu keha kiirituse aastadoos ei tohi ületada 50 mSv Paiksel kiiritamisel talub inimene kogudoose 10-100 Gy
elimineerida muid võimalikke kahjulikke mõjusid, uurimaks ainult kiirguse kahjustavat toimet. Teave kiirguse bioloogilisest toimest põhineb siiski muudel uuringutel. Sellele vaatamata võime kõrge loodusliku fooniga piirkondade elanikkonna uurimisandmetele tuginedes öelda, et on ebatõenäoline, et doosidelt loodusliku fooniga võrreldav inimtegevusest tingitud kiirgus tekitaks populatsioonis sellise arvu bioloogilisi häireid, mida oleks võimalik statistiliselt tõestada. Meditsiinikiiritus Arstliku tegevuse tulemusena on arenenud maade elanikkond aastaid saanud arvestatavaid kiiritusdoose, enamus nendest on seotud röntgendiagnostikaga. Keskmised efektiivsed patsiendidoosid on erineva suurusega erinevat tüüpi röntgenuuringute lõikes: Röntgenülesvõte 0.01-2 mSv Läbivalgustus 1-10 mSv Kompuutertomograafiline uuring 1-25 mSv Keskmised efektiivsed doosid uuringute kaupa oleksid järgmised: