Võimsa rühma põhisuunad: . Realismi taotlus . Eelistatud ooper, programmiline muusika,soololaul . Temaatika- rahvuslikajalooline Aleksandr Borodin (1833-1887) Sündis Peterburis, abieluvälise pojana. Õppis koduõpetajate käe all, õppis ära neli võõrkeelt, mängima tsellot ja flööti. Läks õppima Peterburi Kirugilise meditsiini instituuti, mille ta lõpetas ja temast sai meditsiinikeemia professor. Rahvusvaheline keemik. Esimesed heliloomingukatsetused olid kirjutatud üliõpilasena, muusikaga aega tegeleda ei olnud. Hakkas muusikaga tegelema alles 1862. Aastal, kus ta liitus "Võimsa rühmaga". Kõige suurem ja tuntum teos ooper "Vürst Igor" , mida ta kirjutas 20 aastat. Kasutab väga palju idamaist muusikat. Kirjtuanud kaks sümfooniat "Vägilassümfoonia" , kaks keelpillikvartetti(kvartett nr 2 eriti märkimisväärne) ja palju romansse, laulukesi.
Toimus suur areng. Hakkasid levima epiteemiad (katk, koolera jmt). Vanad ravimismeetodid ei sobinud enam. Taas-avastati antiikaeg. 15. sajandi keskel leiutati trükipress, mis mõjutas tohutult palju kogu ühiskonda. Soodustas usulahkude teket. Varasematel aegadel anti oskused edasi suulise pärimusega ja neid hoiti suhteliselt saladuses. Saladused võisid kaotsi minna. Pärast trükikunsti tsunftid kaotsid oma elujõu. Iatrokeemia perioodil (meditsiinikeemia) keemikud vastandasid end keskaja ja araabia meditsiinile, kus kasutati pigem loodusliku päritoluga ravimeid. Pandi tähele rohkem alkeemikute loodud ravimeid. ,,Iatrokeemia" rajaja: Paracelsus (1493-1541) saksa päritolu keemik, arst. Ta võttis enda nime sisuliselt vana-Rooma Celsuselt, kuid ta tahtis tõestada, et on Celsusest üle (para). Tegutses ka sõjaväearstina, saksamaal linnaarstna (seal andis ka loenguid). Hiljem ta pidevalt rändas Euroopas ringi
annaabi.ee 
