· Araabia tsivilisatsioonist (ning sellega rahumeelselt koos eksisteerinud juudi omast) I aastatuhande teisel poolel, II aastatuhande alguses, sai antiiksete teaduste edasikandja ja elushoidja. · Araabia ülikoolidest (Hispaanias) said Euroopa esimesed vastavad haridusasutused. · Araablased täiustasid matemaatikat ja astronoomiat (eriti tugev oli instrumentaalne külg). · Islami (Avicenna, elas 980-1037 Teos Meditsiinikaanon ja Rhazes, 10. sajand Meditsiini Raamat), aga ka juudi arstid olid peamised loodusteaduste arendajad (eksperiment) ja elushoidjad. Meditsiinis humoraalteooria. · Islami kultuuriruumis tekkis ilmalik haigla (9. sajand Bagdadis). · Islami rohuteadus oli kõrgetasemeline, lisaks organiseeritud, kaasa haarates laialdast rahvusvahelist võrku. 11. sajandil hakkavad araabia (islami) meditsiinitarkused tasahilju Euroopasse infiltreeruma
Hispaaniasse ja Itaaliasse. Lõuna Itaalias, Monte Cassionos, töötas munk- Constantinus Aafriklane, kes tõlkis araabia keelest hulga Galenose töid. Tänu sellele kasvas välja Salerno meditsiinitraditsioon, mis domineeris keskaeguses Euroopas paarsada aastat. Islami arstid- Avicenna ja Rhazes. Rhadez- 10. Sajand Meditsiini Raamat. Avicenna teosed domineerisid hiljem, pärast Galenose töid, Euroopas. Teoseks nimelt Meditsiinikaanon- kirjeldas, et meditsiin jaguneb kaheks- teooriaks ja praktikaks. Praktika jaguneb samuti kaheks- tervete kehade tundmaõppimine ja tervise säilitamine ning haige keha tundmaõppimine ehk arstlik õpetus. Tervishoiu kunst pidavat seisnema selles, et inimene tuleb viia võimalikult soodsatel tingimustel selliste tingimusteni, milles leiab aset loomulik surm. Tervise tagamise märksõnad: puhtus, karastamine, kehakultuur,