Vere hüübimine: · Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt, kelle esimese sellealased tööd ilmusid 1861...1862 Alexander Schmidt baltisaksa päritolu eesti füsioloog, meditsiinidr.,prof. Lõpetas TÜ. Oli veterinaariakooli õppejõud, TÜ füsioloogia kateedri juhataja, arstiteaduskonna dekaan, 85-90 TÜ rektor. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele. Temalt pärinevad vere hüüvistajate nimetused ,,protrombiin" ja ,,trombiin". Hüübimise põhietapid: · Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüüdid sidekoes oleva kollageeniga
Vere hüübimine: · Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt, kelle esimese sellealased tööd ilmusid 1861...1862 Alexander Schmidt baltisaksa päritolu eesti füsioloog, meditsiinidr.,prof. Lõpetas TÜ. Oli veterinaariakooli õppejõud, TÜ füsioloogia kateedri juhataja, arstiteaduskonna dekaan, 85-90 TÜ rektor. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele. Temalt pärinevad vere hüüvistajate nimetused ,,protrombiin" ja ,,trombiin". Hüübimise põhietapid: · Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüüdid sidekoes oleva kollageeniga