seemneraku. Seaduseelnõu järgi ei tohi kunstlikult viljastada vanemaid kui 50-aastaseid naisi Naise kunstlik viljastamine on keelatud, kui rasedus või sünnitamine ohustab tema või lapse tervist. Klimakteerilises eas naine peab enne kunstlikku viljastamist taotlema komisjoni otsus oma tervisliku seisundi kohta. Kunstlikult tohib viljastada ainult neid naisi, kelle tervise kohta on koostatud ravidokument. Seega välistatakse, et viljastamist tehtaks eeluuringuteta tellimise peale või meditsiiniasutus soovitakse seda puhtalt tulusaamise eesmärgil. Kunstlikust viljastamisest sündinu on täiesti tavaline laps, oma riigi kodanik. Pärimisprobleeme ei teki, sest iga sünnitanud naine on perekonnaseaduse järgi ema. Mehelt, kes annab oma sperma kindlalt naiselt lapse saamiseks, võetakse allkiri. Ta on isa ning tal pole alust hiljem kohtus pretensioone esitada ega isadusest loobuda. Nagu igal teisel patsiendil, on ka kunstlikku viljastamist ootaval naisel õigus mistahes ajal ravist loobuda
meede, mis võimalikult vähe riivab andmesubjekti õigust. Riigi majandusliku heaolu huvides Ka majanduslik heaolu on artikli 8 (2) kohaselt üks nendest kaitstavatest hüvedest, mille puhul on riive privaatsusele ja sellest tulenevalt võimaliku andmesubjekti osalemise printsiibi rikkumisele lubatav. Kaasuses M.S vs. Rootsi leidis EIÕK, et riigi majanduslikud huvid hüvitise määramisel kaalusid üles M.S eraelu kaitse ning meditsiiniasutus ei rikkunud isikuandmeid väljastades konventsiooni artiklit 8. Korratuse või kuriteo ärahoidmiseks Korratuse ja kuriteo ära hoidmine (nagu ka kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine) on võrreldav alus ühiskondliku turvalisusega. Kuritegude ja muude korratuste preventsioon on osa ühiskondlikust turvalisusest ning riigi ülesanne on nii ühiskondliku kui indiviidi turvalisuse tagamine. Teatud juhtudel on kuritegude ärahoidmiseks vajalik riive andmesubjekti subjektiivsete õigustega
· haridusasutus organisatsiooni töötajad (ennekõike õpetajad), õpilased, potentsiaalsed õpilased, õpilaste vanemad, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, kohalikud elanikud, riiklikud ametid, valitsus, parlamendiliikmed, kohalik omavalitsus, arvamusliidrid jt · kultuuriasutus organisatsiooni töötajad, nn kliendid (nt muuseumi külastajad, orkestri kuulajad jne), potentsiaalsed kliendid, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, ajakirjanikud, arvamusliidrid jt. · meditsiiniasutus organisatsiooni töötajad, patsiendid, potentsiaalsed patsiendid, patsientide omaksed, riiklikud ametid, ajakirjandus, arvamusliidrid jt. 7 3. Avaliku sektori suhtekorraldustegevuse eripärad. Suhtekorraldus riigiasutuses ja kohalikus omavalitsuses Avaliku sektori suhtekorralduse sisuline eripära
annaabi.ee 
