on teadvuse seisund, mis tööb kaasa tähelepanuvõime kontsentreerumise spetsiaalsele teemale või pildile, koos vähema huviga ümbritseva vastu. Kohtulikust hüpnoosist on ainult teatud olukordades abi. Näiteks otsides kuriteo eeluurimisel sõltumatute tunnistajate juhtniite sõltumatute tõendite hankimisel. Suureks ohuks hüpnoosi kasutamisel on valemälu sündroom, kuna mälupildid on kergesti mõjutatavad ja raskesti leitavad (H. Lainjärv, 2011). Ameerika Meditsiiniassotsiatsioon hoiatas 1985. aastal, et ,, hüpnoosi ajal saadud meenutused võivad hõlmata väjamäeldisi ja pseudomälestusi ning pole mitte ainult piisavalt täpsed, vaid tegelikult ka vähem usaldusväärsed kui mittehüpnootilised mälestused". Seetõttu suhtutakse kohtus hüpnoosi abil hangitud tunnistustesse ja süütõenditesse väga kriitiliselt (M. Streeter, 2004). Vaatamata probleemidele ning keerukale seaduslikule olukorrale kasutatakse hüpnoosi siiski teatud uuringute jaoks
tähelepanuvõime kontsentreerumise spetsiaalsele teemale või pildile vähema huviga ümbritseva vastu. Kohtulikust hüpnoosist on ainult teatud olukordades abi, näiteks otsides kuriteo eeluurimisel sõltumatute tunnistajate juhtniite sõltumatute tõendite hankimisel. Suureks ohuks hüpnoosi kasutamisel on valemälu sündroom, kuna mälupildid on kergesti mõjutatavad ja raskesti leitavad (Lainjärv 2011: 7). Ameerika Meditsiiniassotsiatsioon hoiatas 1985. aastal, et „Hüpnoosi ajal saadud meenutused võivad hõlmata väljamõeldisi ja pseudomälestusi ning pole mitte ainult piisavalt täpsed, vaid tegelikult ka vähem usaldusväärsed kui mittehüpnootilised mälestused“. Seetõttu suhtutakse kohtus hüpnoosi abil hangitud tunnistustesse ja süütõenditesse väga kriitiliselt (Streeter 2006: 92-93). 12