1662. a tehakse esimene edukas intravenoossne süst inimesele (J. D. Major). Arenes töötervishoid. Itaallane B. Ramaccini (1633-1714) eristas haigusi nende tekkepõhjuste järgi: 1) keskkond; 2) tööasend; 3) mürgistus; 4) nakkus; 5) ebaõige tööreziim. (Töötervishoiu alusepanijaks peetakse ka Paracelsust paarsada aastat varem, tänu tema kirjutistele erinevate kutsete nt kaevurite haigustest.) Vaktsineerimise lugu Oluline tähis meditsiiniajaloos 18. sajandil on rõugepaneku vaktsineerimise, teadliku ja teadusliku immuunsuse tekitamise sünd. Inglise maa-arst Edward Jenner (1749-1823), oli mees, kellele see au kuulub või vähemalt omistatakse. (Sest, nagu sageli kõikvõimalike avastuste ja leiutiste puhul, ei pea see, kellest hiljem kõige rohkem kõneldakse, olema antud protsessi olulisim tegija, kuna protseduuri on juba ka varasematel aegadel rakendatud.) Jenner oli teinud tähelepaneku, et lüpsinaised, kes lehmadega
pioneerid (hakkasid mh õõnestama vitalismi aluseid). Galvani rääkis nn biovooludest, mis tekkinuksid ajus ja liikunuksid närvide kaudu organismi mööda laiali. Tekkis kiusatus seletada nähtusi organismis avastatud elektriliste nähtustega. Vastavalt siis 28 vajaduse korral ka ravi. Antud pinnal tekkisid igasugu omaaegsed moevoolud ravis nt mesmerism. Oluline tähis meditsiiniajaloos 18. sajandil on rõugepaneku vaktsineerimise, teadliku ja teadusliku immuunsuse tekitamise sünd. Inglise maa-arst Edward Jenner (1749-1823), oli mees, kellele see au kuulub või vähemalt omistatakse. (Sest, nagu sageli kõikvõimalike avastuste ja leiutiste puhul, ei pea see, kellest hiljem kõige rohkem kõneldakse, olema antud protsessi olulisim tegija, kuna protseduuri on juba ka varasematel aegadel rakendatud.) Jenner oli teinud tähelepaneku, et lüpsinaised, kes
annaabi.ee 
