lööve samal ajal. Rõuged Tuulerõuged Lööve algab näost ja suundub Lööve algab kerest ja levib keha poole. sealt eemale. Pikaajaline ja raske. Kergem, vähemate tüsistustega. Kõrgem palavik. Madalam palavik. Sügavad kahjustused. Naha pindmised kahjustused. Rõuged (vasakul) ja tuulerõuged (paremal) Rõuged Eestis Meditsiiniajaloolase L.Rootsmäe andmeil jõudsid rõuged Eestisse 16.sajandil. Esimene teadaolev rõugeepideemia oli Liivimaal 1550.aastal. 18.sajandil olid rõuged Eestis niivõrd levinud, et harva möödus aastat, mil nad mõnes kihelkonnas poleks ohvreid nõudnud. 18.sajandil suri iga viies haigestunu. Rõugete osatähtsus surma põhjusena hakkas langema 19.sajandil. Aastail 1929 kuni 1936 Eestis rõugeid ei diagnoositud. Viimased 4 rõugejuhtu olid Eestis 1937.aastal. Vaktsiin
Madisoon (ka Madisson) kirjutas 1935. a raamatu "Tõutervishoid ja rahva tulevik". Aastaid enne 1927.a ilmus aga mitme teadlase ühistööna tõutervishoiu käsiraamat "Pärivus ja valik" (autorid Madissoon, Lüüs, Vilms, Audova). Olari nimetab tuntud Eesti eugeenikapooldajatena veel bakterioloogiaprofessorit Karl Schlossmanni, meditsiinidoktorit K. Lellepit, Villem Ernitsat, rahvusliku arstiteaduse rajajat Albert Valdest ja psühhiaatriaprofessorit M.Bresowsky't. Meditsiiniajaloolase Ken Kallingu uuringud kinnitavad Olari väidet, et Eesti eugeenikaideed said alguse sajandivahetusel. Kalling peab eugeenika ja Eesti Eugeenika Seltsi sünni eelduseks peamiselt Eestis väga populaarseks saanud karskusliikumise käigus tekkinud ideid. (Kalling, ,,Karskustöö...") Kuidas karskus ja eugeenika ehk rassipuhtus seotud on? Toona arvati, et alkoholism on pärilik ning alkohoolik ei anna oma järglastele edasi häid ja terveid geene. Näiteks ajaloolase ja
annaabi.ee 
