Kultuurilugu Ülevaade EESTI EUGEENIKA SELTSIST Merike Kungla Juhendaja: Krista Aru Tartu Ülikool 2013 2 SISSEJUHATUS Eesti Eugeenika Seltsi kohta on andnud vast kõige põhjalikuma ülevaate meditsiiniajaloolane Ken Kalling ning tema tööd on saadaval ka internetis. Seltsi tegevusest ja eugeenikast Eestis on kirjutanud uuemal ajal ka Luup, Horisont, Wikipedia ning seoses suguvõsa- ja koduloouuriga Kalle Kesküla. Just internetis leiduvate materjalide põhjal on see ülevaade seltsi tegevusest ja mõjust II Maailmasõja eelses Eesti Vabariigis ka koostatud. Vähemal määral on olude sunnil kasutatud raamatuid. Allikaviited ja mõnede seltsi ideoloogide elulooaktid on esitatud töö lõpus.
Seetõttu suudeti surmade hulka vähendada. Inokulatsioon-haigetelt võetud viirus pandi tervele inimese lootuses, et ta põeb selle kergemalt läbi. See meetod levis eriti Inglismaal, aga ka mujal, al 1760ndatest rohkem. Edward Jenner avastas, et ka veiserõugete meetod toimis paremini - vaktsineerimine al 1798. See meetod tõesti aitas inimesi. Seda hakkasid 19.saj alguses paljud riigid toetama, k.a Vene impeeriumis. Umbusk vaktsineerimise vastu väga suur. 1950-1960ndatel Briti meditsiiniajaloolane Thomas Mckeown argumenteeris veenvalt, et enne 19.saj II poolt ei mõjutanud arstiteadus mingilgi määral inimeste rahvastikku: suur hüpe toimus selgelt enne, et arstiteadus jõudis nii kaugele, et oleks suutnud mingit mõju hakata rahvastiku suremuse vähenemisele. Enne 19.saj keskpaika puudus teadmine haiguste levikust ja nende ravimine toimus pimesi ja veel vähema efektiivsusega kui rahvameditsiin. Ravi suudeti pakkuda väga üksikutele haigustele.